Hädaabikõne kuritarvitamine MV-s: politsei surve-schwaneri juhtumi alusel põhjustab põnevust

Politseil on kohustus pakkuda kiiret ja tõhusat abi tegelikes hädaolukordades. Kui aga keegi GüSthower kuritarvitab hädaabikõnet, ei kulu mitte ainult kulusid, vaid ka inimelu võib olla ohus. See ei ole kavaleri kuritegu. Kriminaalkoodeksi paragrahv 145 selgitatakse, et hädaabikõnede kuritarvitamine on karistatav. Seadusandja näeb ette vanglakaristuse kuni ühe aasta või selliste süütegude eest trahvid.

Güstroweri jaoks võib see tõsiseks minna. Praegu kontrollitakse, kas ta peab politsei operatsiooni kulude eest maksma. Alustati ka uurimist, mille töötleb kriminaalpolitsei. Juhtum ei ole isoleeritud juhtum. Veel üks hädaabikõne, mis teatas, et ka kaheksa Güstrow elaniku vahel oli vale. Siin ei reageerinud helistaja meeldetuletustele, mis muutis uurimise keerukamaks.

Aga mida me teame hädaabikõnede kuritarvitamisest? Kiire ülevaade statistikast näitab, et selliseid juhtumeid on viimastel aastatel üha enam registreeritud Mecklenburgi-Lääne-Pomeranias. 2022. aastal olid numbrid 394 juhtu, mis 2021. aastal 371 juhul. Ehkki Rostocki politsei peakorteris suureneb, leiti Neubrandenburgi presidendil väike langus. Sellegipoolest jääb probleem ja nõuab ühiskonna pidevat teadlikkust.

Kutse mõistuseni

Peame olema teadlikud, et iga hädaabikõne taga on tõelised mured. Kuritarvitamine võib tõsiselt ohustada mitteseotud elu, nagu Güstroweri näide näitab muljetavaldavalt. Sellised teod, mida sageli nimetatakse ka "swattingiks", liiguvad ohtlikul maastikul, kus lõbus ja tõsine tugi on laialt levinud.

Soovime kaevata kõigile lugejatele: sees: Mõelge juba enne telefoni kätte saamist ja hädaabikõne seadmist. Tõelised hädaolukorrad peaksid alati olema esikohal, sest hädaolukorras loeb iga sekund!