Hädaabikõnede kuritarvitamine MV-s: politsei surve all – Schwaneri juhtum tekitab elevust

Hädaabikõnede kuritarvitamine MV-s: politsei surve all – Schwaneri juhtum tekitab elevust

Ööl vastu 1. aprilli 2025 teatas elevil helistaja hädaabinumbril 110 ohust Schwaani külalistemajale. Politsei kiirustas sündmuskohale vilkurite ja sireenidega. Üllataval kombel ei leidnud kohapealsed ametnikud aga mingeid tõendeid ohu kohta. Helistaja, 44-aastane Güstrow'st pärit mees, leiti ja esitas end politseile asjatundmatuna. Hiljem tunnistas ta, et mingit ohtu pole olnud. Selle tulemusena klassifitseeriti juhtum hädaabikõne kuritarvitamiseks, mis on loomulikult tõsine asi.

Jällegi Uckermarki kuller aruannete kohaselt on see politsei jaoks midagi enamat kui lihtsalt šokihetk. 2024. aastal vastati Rostocki politsei peakorteris kokku 122 165 hädaabikõnele, mis vastab ligikaudu 330 kõnele päevas. See hõlmas enam kui 220 võltsitud hädaabikõnet, mis tõmbasid julgeolekujõudude tähelepanu tõelistest hädaolukordadest kõrvale. See number annab mõista, et hädaabikõne väärkasutus pole mitte ainult tüütu, vaid sellel on ka tõsised tagajärjed kogu elanikkonnale.

Hädaabikõne väärkasutuse tagajärjed

Politseil on kohustus pakkuda kiiret ja tõhusat abi reaalsetes hädaolukordades. Kui aga keegi nagu Güstrower kasutab hädaabikõnet vääralt, ei teki mitte ainult kulusid, vaid võib ohtu sattuda ka elud. See ei ole tühine süütegu. Kriminaalkoodeksi paragrahv 145 ütleb selgelt, et hädaabikõne väärkasutamine on karistatav. Seadus näeb selliste süütegude eest ette kuni üheaastase vanglakaristuse või rahalise karistuse.

Asjad võivad Güstroweri jaoks tõsiseks minna. Praegu uuritakse, kas ta peab tasuma politseioperatsiooni kulud. Samuti on algatatud uurimine, mida menetleb kriminaalpolitsei. Juhtum ei ole üksikjuhtum. Valeks osutus ka teine ​​hädaabikõne, mis teatas kaheksa inimese kaklusest Güstrow's. Siin helistaja kõnedele ei vastanud, mis muutis uurimise veelgi raskemaks.

Aga mida me teame hädaabikõnede väärkasutusest? Kiire pilk statistikale näitab, et selliseid intsidente on viimastel aastatel Mecklenburg-Vorpommernis järjest enam registreeritud. 2022. aastal oli nende arv 394 ja 2021. aastal 371 juhtu. Kui Rostocki politsei peakorteris oli kasv, siis Neubrandenburgi politsei peakorteris täheldati väikest langust. Sellest hoolimata probleem püsib ja nõuab ühiskonna pidevat sensibiliseerimist.

Üleskutse mõistusele

Peame mõistma, et iga hädaabikõne taga on tõelised inimesed, kellel on tõelised mured. Väärkohtlemine võib tõsiselt ohtu seada kõrvalseisja elu, nagu näitab muljetavaldavalt Güstroweri näide. Sellised teod, mida sageli nimetatakse "löömiseks", liiguvad ohtlikul territooriumil, kus lõbus ja tõsine tugi on üksteisest kaugel.

Kutsume kõiki lugejaid üles: mõelge enne telefonitoru haaramist ja hädaabikõne tegemist hoolikalt läbi. Tõelised hädaolukorrad peaksid alati olema esikohal, sest hädaolukorras loeb iga sekund!