Level mõistab hukka jõhkra rünnaku politseinike vastu Schwerinis!

Level mõistab hukka jõhkra rünnaku politseinike vastu Schwerinis!

Laupäeva õhtul osales Schwerini politsei vägivaldses vaidluses, mis viis rünnakuni nende ametnike vastu. MV siseminister Christian Pegel (SPD) mõistis selle juhtumi selgelt hukka kui "vastuvõetamatu vägivallaakti". See ei puuduta ainult üksiku politseiniku turvalisust, vaid ka usaldust õigusriigi vastu tervikuna, nagu rõhutab Pegel. "Me ei salli selliseid tegusid ja nende eest antakse vastutusele," ütles minister.

Münzstrassel toimunud tüli käigus kaotas 28-aastane politseinik korraks teadvusetuks pärast lööki pähe, samas kui veel kaks politseinikku said vigastada. Selles kontekstis saab selgeks, et politseinike vastu suunatud vägivald on ühiskonnas järjest plahvatusohtlikum teema. Uuringud näitavad rünnakute sagenemist viimastel aastatel ning debatt riigivõimuvastase vägivalla tingimuste ja ühiskondliku aktsepteerimise üle muutub poliitikas ja avalikkuses üha valjemaks.

Politseinike olukord Saksamaal

Aastatel 2014–2023 toimus Saksamaal igal aastal tuhandeid politseinike vastu suunatud vägivallaakte. Föderaalse kriminaalpolitsei büroo andmetel registreeriti ainuüksi 2018. aastal 38 109 sellist vägivallategu, kusjuures valdav osa 86% kahtlusalustest olid mehed. See murettekitav suundumus toob esile ohud, millega politsei igapäevaselt silmitsi seisab, ja peegeldab ühiskondlikke pingeid, mis võivad nende rünnakuteni viia. Statistika näitab ka, et veidi üle poole politseiametnikest (50,7%) ütles 2009. aastal, et on ametis olles kokku puutunud füüsilise vägivallaga.

Väljakutsed on mitmekesised. Politseinike vastu suunatud vägivalda esineb sageli igapäevastes operatiivsituatsioonides, mitte ainult suurüritustel, mis suurendab olukorra dramaatilisust. 2017. aastal kasutusele võetud seadusandlikud valuvaigistid, nagu uus kriminaalkuritegu „korrakaitsjate ründamise eest”, näitavad vähemalt, et poliitikud reageerivad sellele probleemile ja püüavad olukorda parandada. Sellegipoolest on puutumatuse ja inimõiguste küsimus seoses politseivägivallaga endiselt väga tundlik teema.

Tasakaalustamine julgeoleku ja inimõiguste vahel

Arutelu politsei jõu kasutamise üle on keeruline. Kuigi politseil on jõu kasutamise riigimonopol ja ta võib teatud olukordades jõudu kasutada, on ülioluline, et need meetmed põhineksid kindlal õiguslikul alusel ja oleksid alati proportsionaalsed. Ebaseadusliku jõu kasutamise üle politsei poolt vaieldakse sageli, samas kui seaduslikku jõukasutust on mõnikord raske eristada, mis toob kaasa usalduse puudumise institutsiooni vastu.

Eneseturvalisuse parandamise algatused, suhtlemine ja deeskaleerimine on osa politseikoolitusest, et selliseid intsidente tulevikus ära hoida. Samuti arutatakse kehakaamerate kasutuselevõttu, et omada selget ülevaadet politsei tegevusest ja selle seaduslikkusest.

Kui ühiskond on kohati oma seisukohtades lõhestunud, siis keskse tähtsusega on soov toimiva õigussüsteemi ja politseinike turvalisuse järele. On aeg sellele probleemile tõsine pilk heita ja leida lahendused kõigi asjaosaliste ohutuse tagamiseks.

Jääb üle loota, et vigastatud politseinikud paranevad kiiresti ja saavad naasta oma tähtsale teenistusele kodanikele. See tuletab meile kõigile meelde, kui oluline on austada korrakaitsjaid, kes töötavad meie turvalisuse nimel iga päev.