Riigikantselei ees muru? Monument jääb liivaseks ja paljaks!

Riigikantselei ees muru? Monument jääb liivaseks ja paljaks!

Üle linna puhub jahe tuul ja toob värskeid poliitilisi uudiseid. Schwerinis riigikantselei ette kavandatav muruplats jääb realiseerimata. Selle asemel jääb Julia Hanseni skulptuuri “Reigen” ümbrus liivaseks ja lagedaks. See otsus selgub rahandus- ja digitaliseerimisministeeriumi 29. septembri 2025. aasta kirjast, mis esmapilgul tundub linna jaoks tagasilöök.

Murulahenduse tagasilükkamine on 27. jaanuaril 2025 linnavolikogu poliitilise mandaadi tulemus, millega sooviti läbirääkimistel riigiga kujundada haljasala kontseptsiooni. Linnapea käsitleb seda küsimust oma "suhtlustes" linnavolikogule 10. novembril. Kuid mälestisekaitsel on siin viimane sõna: seda peeti riigi kultuuri- ja mälestiste kaitseameti (LAKD) hinnangul otsuste tegemisel määravaks.

Fookuses monumendikaitse

2022. aastal andis LAKD mõista, et väljaku pinnakatte aluseks peaks olema “Vana aed”. Argumendi kohaselt looks muru rajad, servad ja üleminekud. Seda detaili, mida planeeringus sooviti vältida, peeti mälestise säilitusnõuetega kokkusobimatuks. Riigikonservaatori hinnangut, mis anti 8. juulil 2025, pidas riigi ehitusamet arusaamatuks.

Murulahenduse vastu räägib ka praktiline aspekt: ​​regulaarne kastmine oleks vajalik, eriti kuumal ja kuival perioodil. Erinevus heinamaa tegeliku kasutamise ja selle vahel, mida loodus selles viljatus keskkonnas võib toota, on veel üks punkt, mida vastutajad ei saa ignoreerida. Tõeline klimaatiline kasu oleks võimalik vaid suure võraga puupopulatsiooni kaudu, kuid turvaline asukoht sellist istutamist ei võimalda.

Schwerin ja selle kultuuripärand

Täiendavas kontekstis on Schwerini taotlus kandmiseks UNESCO maailmapärandi nimistusse koos residenzensemble Schweriniga. See näitab, et linna kultuuripärandiga tegelemine on pakiline teema. Seda näitab ka hiljuti toimunud riiklike mälestiste säilitajate ühingu aastakoosolek Saksamaal. Minister Bettina Martin ja esimees Markus Harzenetter rõhutasid mälestise säilitamise olulisust kultuurilise identiteedi hoidmisel linnas.

Berliini tehnikaülikoolis arutlusel olev vahetus kultuuripärandi üle näitab, et arutelud pole olulised mitte ainult kohalikul, vaid ka riiklikul tasandil. Pärimisprotsess ei ole ainult mineviku küsimus, vaid ka sotsiaalse ja poliitilise interaktsiooni küsimus tänapäeva linnaühiskonnas. Siin saab selgeks, et kultuuripärandiga tegelemine sellises linnas nagu Schwerin on väga oluline ja see tuleks kaasata ka tulevasse linnaplaneerimisse.

Saab näha, kas jõutakse võitluseni Riigikantselei esise ala kujundamise üle. Üks on kindel: ajaloo seos tänapäeva elanikkonna soovidega jääb linna keskseks teemaks ka tulevikus. Mis ka ei juhtuks, arutelu avaliku ruumi kujundamise ja mälestise kaitsega arvestamise üle jääb meid jätkuvalt puudutama.

Kõigile neile, kes soovivad mälestise kaitsega seotud otsuste kohta rohkem teada saada, on info saadaval siin Schwerin.uudised, TLÜ Berliin ja deGruyter hea lähtepunkt.