Schwesig: 2 miljardit eurot koolidele – investeeri MV-sse targalt!

Schwesig: 2 miljardit eurot koolidele – investeeri MV-sse targalt!

Mecklenburg-Vorpommerni peaminister Manuela Schwesig (SPD) rõhutas hiljutises avalduses koolide renoveerimise olulisust oma osariigis, samal ajal kui arutati vastloodud 100 miljardi euro suuruse erifondi kasutamist. Schwesig rõhutab, et nutikad investeeringud taristusse on vajalikud selleks, et riigi väljakutsetele tõhusalt vastata. Kui valitsus loodab umbes kahe miljardi euro suurust osalust, siis on selge, et rahastamisvajadus ületab olemasolevaid vahendeid palju. Arutlusel on ligikaudu 160 miljoni euro suurune aastane investeerimisvajadus, mis rõhutab veel kord, kui oluline on läbimõeldud rahajaotus.

Järgmisel teisipäeval toimub investeeringute tippkohtumine, kus kohtuvad linnaosade administraatorid, linnapead ning ettevõtete ja ametiühingute esindajad. Aruteludes tuleks selgesõnaliselt keskenduda konkreetsetele investeerimisprojektidele ja selgitada, kus saab erifondi kõige paremini kasutada. Infrastruktuuri osas keskendutakse eelkõige haridustaristule ja haiglatele, nagu näitavad Schwesigi kommentaarid. Need meetmed on vajalikud riigi elukvaliteedi tõstmiseks ja majandusliku baasi edendamiseks.

Poliitilised kokkulepped ja finantsperspektiivid

Teiseks keskseks teemaks erifondi arutelus on poliitilised kokkulepped, mis saavutati CDU/CSU ja SPD vahel. Need lepingud panevad aluse erifondile, mis on oluline mitte ainult infrastruktuuri, vaid ka kaitsetööstuse jaoks. Arvestades nõrka majandusolukorda, on julgeolek ja konkurentsivõime ülimalt olulised. Schwesig on optimistlik, et kümne aasta jooksul on Mecklenburg-Vorpommerni jaoks saadaval umbes miljard eurot, mis suurendab oluliselt jätkusuutlike investeeringute võimalusi.

MV majandus näeb erifondis sammu õiges suunas ning loodab positiivsetele arengutele eelkõige digitaliseerimise ja energiahindade alandamise osas. Rõhutatakse, et eelkõige IHK Neubrandenburg nõuab kiireloomulisi meetmeid digitaalse infrastruktuuri ja transpordiühenduste parandamiseks, nagu näiteks Lääne-Pommeri põhiliini laiendamine Berliini-Binzi raudteeliini jaoks. Need nõudmised väljendavad kasvavat survet osariigi valitsusele ühendada struktuurimuutused kõigi kodanike heaoluga.

Föderaalvalitsuse roll

Föderaaltasandil võeti 2025. aasta märtsis vastu põhiseaduse muudatus, mis võimaldab võtta kasutusele tervikliku erifondi, millest peaksid kasu saama ka Saksamaa omavalitsused ja osariigid. Kokku on avalikku taristusse investeerimiseks saadaval üle 500 miljardi euro, et kõrvaldada olemasolevad puudused, nagu katkised teed või lagunenud sillad. 2025. aastaks on planeeritud juba ligi 19 miljardit eurot, sealhulgas laste päevahoiu parandamiseks ja koolide digitaliseerimise toetamiseks.

Väljakutsed on selgelt määratletud: oluline on tagada avalikud investeeringud ja investeerida ka tulevikku suunatud valdkondadesse, nagu kliimakaitse ja digitaliseerimine. Selle taustal on oluline, et nende vahendite kasutamise kohalikud ja riiklikud perspektiivid oleksid täpselt välja töötatud. Schwesigil ja tema valitsusel on kohustus näidata head kätt raha jagamisel.

Arutelu erifondi üle ei näita mitte ainult seda, kui oluline on föderaal- ja osariikide valitsuste omavaheline suhtlus, vaid ka seda, milliseid võimalusi see pakub Mecklenburg-Vorpommernile ja kogu piirkonnale. Lähikuusid silmas pidades selgub, kas kõrged ootused investeeringutele ka tegelikult täituvad.