Suche
Mein Konto
Skandaal MV-s: vasakpoolne poliitik rebib maha Saksamaa lipud!
Võrdsete võimaluste ametnik MV Wenke Brüdgam on pärast lipukampaaniat surve all. Järgnevad tagasiastumisnõuded ja vabandused.
Skandaal MV-s: vasakpoolne poliitik rebib maha Saksamaa lipud!
Mecklenburg-Vorpommerni võrdsete võimaluste ametnik Wenke Brüdgam on praegu kriitika tules. Selle põhjustas tema vastuoluline tegevus, mille käigus ta olevat rebinud mitmelt majalt maha Saksa lipud. Nüüdseks kustutatud Instagrami videos selgitas ta, et eemaldas lipud protestiks "natsionalismi ja fašismi vastu". See ei tekita mitte ainult poliitikute seas pahameelt, vaid tõstatab ka küsimuse, milline arusaam rahvusidentiteedist ühiskonnas valitseb. Kuidas Maailm teatas, rõhutas Brüdgam hilisemas vabanduses, et ta tegutses eraisikuna, mitte ametlikult.
Poliitilise maastiku reaktsioonid olid vägivaldsed. CDU parlamendifraktsiooni juht Daniel Peters nõuab Brüdgami tagasiastumist ja kirjeldab teda kui "sobimatut". Parlamendifraktsiooni juhi Nikolaus Krameri esindatud AfD kritiseeris teravalt Brüdgami käitumist ja nimetas tema vabandust absurdseks. Lisaks kutsus FDP parlamendirühma juht René Domke prokuratuuri üles intsidendi kiiret ja igakülgset uurimist läbi viima. Ka justiitsminister Jacqueline Bernhardt eeldab, et Brüdgam austaks põhiseadusliku staatusega sümboleid, kuigi justiitsministeerium uurib praegu väiteid mitmel tasandil.
Poliitilised tagajärjed ja avalik arutelu
Juhtumite tulemusena on nüüdseks politseile Brüdgami vastu esitatud mitu kaebust, mida uurib Stralsundi prokuratuur. Olukord ei mõjutanud mitte ainult riigipoliitikat Mecklenburg-Vorpommernis, vaid tekitas ka üleriigilist segadust. Paljud mõtlevad, kui kaugele võivad minna protestid oletatavate natsionalistlike sümbolite vastu ja mida see tähendab natsionalismi ja rahvusliku identiteedi kuvandile Saksamaal. Eraldi aspektist on hiljutine arutelu tekitanud sotsiaalmeedia kampaania hashtag #raisetheflagge all, mis kutsub üles heiskama Saksamaa lippe. Seda liikumist toetavad aga paremäärmuslikud rühmitused, mis muudab arutelu veelgi keerulisemaks.
Mida see meile sotsiaalse meeleolu kohta räägib? Viimastel aastatel on saksa rahvusluse kontseptsioon muutunud ja seda nähakse sageli kriitilises valguses. Ajalooliselt ulatub saksa rahvusluse areng 18. sajandisse. Erinevad voolud kirjeldavad natsionalismi kahetist olemust: ühelt poolt kodanikuaktiivsus ja ühtsuspüüdlus, teiselt poolt agressiivsus ja eksklusiivsus. Tänapäeva Saksa natsionalismi kujundab sageli poliitiline ja sotsiaalne arutelu identiteedi ja kuuluvuse üle. See on keeruline teema, mis on ajalooliselt korduvalt konflikte põhjustanud Vikipeedia esiletõstmised.
Seega seisab Mecklenburg-Vorpommer ees põnev, kuigi pingeline arutelu selle üle, kus on piir protesti ja rahvuslike sümbolite austamise vahel. Seda, kas Brüdgami väljaütlemistel ja käitumisel on tagajärjed, tuleb näha, kuna poliitilised fraktsioonid vahetavad emotsionaalselt rahvusliku identiteedi plusse ja miinuseid. Küsimus, kuidas suhtuda pluralistlikus ühiskonnas põhiseaduslikesse sümbolitesse, jääb ilmselt veel mõnda aega inimeste meeli segama.