Vesipühvel MV-s: salarelv rabade ja looduskaitse jaoks!

Vesipühvel MV-s: salarelv rabade ja looduskaitse jaoks!

Mecklenburg-Vorpommernis elab umbes 1400 vesipühvlit, kus mäed ja laiad heinamaad loovad maalilise tausta. Need muljetavaldavad loomad on end tõestanud tõeliste maastikukorraldajatena rabadel ja märgadel aladel. Nagu n-tv teatasid, et nad tulevad nende piirkondade keeruliste tingimustega paremini toime kui tavalised veised. Selle üheks põhjuseks on nende ainulaadne küüniste füsioloogia, mis võimaldab neil läbida isegi rasket maastikku. Almut Scheler MV riiklikust uurimisinstituudist (LFA) rõhutab, et vesipühvleid ei kasutata mitte ainult karjatamiseks, vaid nad aitavad kaasa ka nende tundlike elupaikade bioloogilisele mitmekesisusele.

Vesipühvlid vajavad jahtumiseks vett – ideaalis leiavad nad end värskendamiseks mudavanni. Need erilised loomad mitte ainult ei aita alasid vabana hoida, vaid kujutavad endast ka väärtuslikku ressurssi: nende liha, olgu selleks siis guljašš, praed, salaami või jahivorsti, on üha populaarsemaks muutumas. Kuigi Mecklenburg-Vorpommerni kariloomade koguarv koosneb muljetavaldavatest 440 000 loomast, on vesipühvlikari väike, kuid oluline nišš.

Vesipühvel kui traditsioon ja perspektiiv

Muide, vesipühvlitel on Kesk-Euroopas pikad traditsioonid. Kõrgkeskajal olid nad Saksamaal lemmikloomadena laialt levinud Biorama teatatud. Vaatamata oma ajaloole ei suuda need vastupidavad loomad kaasaegses põllumajanduses ilma toetuseta konkureerida. Näiteks Manfred Forthofer, kes peab Austrias oma mahetalus 51 vesipühvlit, on loonud oma loomadele tiigi, et neile suvel jahedaks saada. See on eriti oluline, kuna vesipühvlid ei vaja teraviljasööta ja võimaldavad seetõttu neid looduse lähedal hoida.

Näiteks Rumeenias on alles jäänud umbes 15 000 vesipühvli asurkonda, keda kasutatakse ka maastikuhoolduseks. ELi rohelise kokkuleppega plaanitakse ökoloogiliselt parandada 20% Euroopa maismaa- ja merealadest. Vesipühvlid võivad siin mängida otsustavat rolli, eriti märgalade säilitamisel ja bioloogilise mitmekesisuse edendamisel.

Pilk tulevikku

Vesipühvlite pidamine on Saksamaal viimase 15 aasta jooksul muutunud olulisemaks. Nad ei tegele mitte ainult maastikukaitsega, vaid on huvitatud ka mozzarella juustu valmistamisest. Rahvusvaheline vesipühvlite kasutamise edendamine maastikukorralduses (IFWL) on võtnud eesmärgiks teha nende loomade positiivsed omadused laiemalt tuntuks. Ta on juba korraldanud konverentse, et arutada õiguslikke ja praktilisi raamistikke, mis on äratanud suurt huvi. Samuti rõhutab Leiserberge looduspargi veebisait kui olulised on vesipühvlid kaitseprojektide jaoks.

Suurte taimtoiduliste loomade, nagu vesipühvlid, naasmist ei nähta mitte ainult võimalusena meie maastikke parandada, vaid ka sammuna põllumajandussektori jätkusuutlikkuse suunas. Igapäevase põllumajanduse ja looduskaitse kombinatsioon on meie aja väljakutsete ületamise võti. Vesipühvlikasvatus pole ju ainult maitsev äri, vaid ka panus meie väärtusliku looduse hoidmisse.