Störtebeker: müüt või tõde? Selgus uus uuring!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Störtebekeri legendi uus uurimine seab Wismari piraadi ajaloo kahtluse alla. Näitus Kröpeliner Toris kuni 2. novembrini.

Neue Forschungen zur Legende Störtebekers stellen die Piratengeschichte in Wismar infrage. Ausstellung im Kröpeliner Tor bis 2. November.
Störtebekeri legendi uus uurimine seab Wismari piraadi ajaloo kahtluse alla. Näitus Kröpeliner Toris kuni 2. novembrini.

Störtebeker: müüt või tõde? Selgus uus uuring!

Milline kangelane meil maal on? Legendaarne kapten Störtebeker, kellest nii palju lugusid räägitakse, mitte ainult ei kujundanud mereelu keskajal, vaid tekitab küsimusi ka tänapäeval. 20. juulil 2025 avati Rostockis Kröpeliner Toris uus näitus, mis käsitleb üksikasjalikult Störtebekeri kuju. Selle põneva projekti taga on Ajaloo Instituudi tudengite uurimistöö Rostocki ülikool, mida juhivad professor Gregor Rohmann ja professor Oliver Plessow.

Näituse “Störtebeker Rostockis” avamine toimus 18. juulil 2025 ja on sellest ajast peale meelitanud külastajaid, kes soovivad selle müütilise kuju tegelikku tausta rohkem teada saada. Sest nagu ajaloolane Rohmann aastal Põhja kuller näitab traditsiooniline Störtebekeri lugu paljudel ebakõladel. Nii et ta ei sündinud Wismaris ja teda ei raiutud maha Hamburgis, vaid ta oli veel 1401. aastal elus ja esineb erinevates annaalides aastatel 1394–1433 nimede all Johann ja Hans.

Störtebeker: kangelane või kasusaaja?

Üllataval kombel tegi dr Rohmann kindlaks, et Störtebeker ei tegutsenud piraadina, vaid pigem vägivaldse näitleja ja turvatöövõtjana, kes tegutses konfliktides Taani ja Hansa Liidu vahel. Tegelikult ei olnud hiliskeskajal vägivalda kasutanud kaupmehed tingimata kurjategijad, vaid olid sageli lugupeetud kodanikud. Vaenuseadus võimaldas konflikte lahendada jõuga, eeldusel, et linnade või kuninglike majade õiguspärasus oli olemas. Uuringud on näidanud, et Störtebekerit peeti tegelikult ebameeldivaks ärimeheks, mitte ennastsalgavaks hea eest võitlejaks.

Kuidas nii tähistatud müüt tekkis? Rohmann rõhutab, et Störtebekeri kangelase staatust propageeriti DDR-i sotsialismi ajal, et anda edasi kuvandit rikaste vastu võitlejast. See mitte ainult ei toonud talle populaarsust, vaid toimis ka sotsiaalse katalüsaatorina, näiteks Willi Bredeli teose "The Vitalienbrüder" ja legendaarse Rügeni festivali kaudu. Tõeline kultuurimälu peegeldus, mis leiab jätkuvalt oma kohta Saksamaa ajaloos.

Näitus: Pilk meresügavustesse

Praegune näitus, mis on avatud 2. novembrini 2025, on suurepärane võimalus Rostocki ja kaugemagi linna kodanikele saada rohkem teavet merevägivalla kohta Mecklenburgis ja Pommeris. Õpilased on välja töötanud tervikliku kontseptsiooni, mis ei hõlma ainult eksponaate ja infotahvleid, vaid pakub ka kuulamisjaamu. Valitud päevadel viivad näitusel giidituurid läbi üliõpilased, mis annab üritusele isikupärase hõngu. Sissepääsuhinnad on väga õiglased, täiskasvanutele 3 eurot ja allahindlusega 2 eurot.

Lisaks hakkab Rostockis asuv meremuuseum tegelema ka teemaga “Piraadid: müüt ja tegelikkus”, mis süvendab veelgi diskussiooni Störtebekeri legendi üle. Põnev on näha, milliseid uusi arusaamu ja arutelusid nendest algatustest sünnib. Nii et kui otsite merendusajalugu ja annus haridust, peaksite kindlasti läbi astuma!