Uus algus Toulonis: Merz ja Macron pakuvad ELi juhirolli

Uus algus Toulonis: Merz ja Macron pakuvad ELi juhirolli

30. augustil 2025 kogesid Saksa-Prantsuse suhted uut dünaamikat. Pärast tähtsat valitsuse koosolekut Toulonis kuulutasid kantsler Friedrich Merz ja president Emmanuel Macron välja uue alguse. Keskendutakse koostöö suurendamisele mitmes võtmevaldkonnas. Nagu NDR teatab, on laual intensiivsem koostöö Euroopa relvastusprojektides, Ukraina rahuplaani väljatöötamine ja Prantsuse-Saksa majanduskava. Merz rõhutas oma avaldustes koostöö olulist tähtsust Euroopa stabiilsuse jaoks.

Kuid kaks riigipead on surve all. Nagu Berliner Zeitung näitab, on endiselt lahendamata küsimusi ja erimeelsusi, mis panevad partnerlusele pinget. Selle näiteks on vaidlus ühise hävituslennuki FCAS (Future Combat Air System) üle. Kui Macron püüdleb Ukraina-poliitikas Euroopa iseseisvuse poole, siis Merz tugineb tihedale koostööle NATO ja USA-ga. Erinevad positsioonid võivad soovitud ühtsust ohustada.

Väljakutsete mitmekesisus

Arutelu Euroopa julgeoleku üle on geopoliitilisi pingeid arvestades äärmiselt oluline. EL-i kaitseministrid leppisid Kopenhaagenis kokku, et suurendavad toetust Ukrainale ja suurendavad survet Venemaale. Nagu NDR teatab, otsustati Ukraina relvajõudude tugevdamiseks võtta konkreetseid meetmeid, nagu külmutatud varade konfiskeerimine ja uued sanktsioonid. Siiski võib neis küsimustes ilmneda vastand Saksamaa ja Prantsusmaa seisukohtade vahel.

Väljakutse pole pelgalt poliitiline: Prantsusmaal on tekkinud uus riikliku julgeolekustrateegia ning Saksamaal arutatakse ajateenistust ja sõjavõimet. Need sisearutelud võivad ELile negatiivselt mõjuda, eriti arvestades sisepoliitilist kriisi Prantsusmaal ja majandusraskusi Saksamaal. Rahvusvaheline poliitika rõhutab, et kaalul on ELi stabiilsus, eriti kui võimalikud uued valimised Prantsusmaal võivad kaasa tuua suurema radikaliseerumise poliitikas.

Sotsiaalne mõõde

Sotsiaalsed sidemed Saksamaa ja Prantsusmaa vahel näivad aja jooksul lõdvenevat. Sakslaste arhitektuurihuvi Prantsusmaa vastu on langenud. Värske statistika näitab, et Prantsusmaa ei ole enam eelistatud reisisihtkoht. Traditsiooniliselt värvikaid linnapartnerlussuhteid säilitavad sageli vaid pühendunud vanemad kodanikud, samas kui nooremate põlvkondade huvi on väiksem. Nagu märgib Internationalepolitik, illustreerib seda arengut Prantsusmaal kolme Goethe Instituudi sulgemine, millele avalikkus vähe tähelepanu pööras.

Majandussuhted seevastu arenevad positiivselt. Vaatamata emotsionaalsete sidemete kahanemisele näitavad kaubandusbilansid, et kahe riigi vaheline majandusvahetus on endiselt tugev. Macron on alates 2017. aastast korduvalt rõhutanud, et Euroopa vajab selle aja väljakutsete vastu ühisrinnet. Ukraina sõda on eriti esile toonud EL-i sõltuvuse USA toetusest.

Selle dünaamika keskel tuli ka Saksamaalt traagilisi uudiseid. Rahvast vapustanud intsidendi käigus arreteeriti 31-aastane iraaklane, keda kahtlustatakse Friedlandi raudteejaamas 16-aastase tahtliku kaubarongi lükkamises. Tapetult leiti kahtlusaluse DNA jäljed. Nagu NDR teatab, viibib kahtlustatav praegu psühhiaatriaasutuses pärast seda, kui kuritegu leidis aset augusti keskel.

Väljakutsed on mitmesugused ja lähikuud näitavad, kas Saksa-Prantsuse koostöö püstitatud eesmärgid ka reaalsuseks saavad või jäävad erimeelsused teele.