Süüdistus: Braunschweigi ülikoolis paljastati Iraani spioon!

Süüdistus: Braunschweigi ülikoolis paljastati Iraani spioon!

Braunschweigi tehnikaülikoolis toimunud plahvatusohtlikus afääris esitas inimõigusaktivist Behrouz Asadi ühe ülikooli töötaja vastu tõsiseid süüdistusi. Asadi, kes töötab organisatsioonis "Woman Life Freedom Germany e.V." räägib, süüdistab töötajat Iraani režiimi seisukohtade esindamises ja ülikoolisisese kriitiliste häälte edastamises Teherani julgeolekuasutustele. Asadi sõnul toimub see otsesidemete kaudu Iraani režiimiga. Asjaomane töötaja pole veel süüdistuste kohta järelepärimistele vastanud ning TLÜ Braunschweig pole seda teemat kinnitanud ega kommenteerinud.

Aastaid pagulaste ja inimõiguste eest kampaaniat teinud ning eelmisel aastal Föderaalse Teeneristiga autasustatud Asadi teatab, et "kriitiliste inimeste" nimed edastati avaliku kirja raames. See võib kujutada olulist ohtu nende peredele Iraanis. Süüdistustest teavitati Braunschweigi TLÜ-d ja Alam-Saksimaa teadusministeeriumi. Kuigi ülikool võtab infot tõsiselt ja uurib seda, jääb ebaselgeks, kuidas olukord edasi areneb.

Ohtlik mäng

Praegused sündmused Iraanis ise tõestavad, et olukord on tõsine. Alates 2025. aasta detsembri lõpust on inimesed tulnud tänavatele repressioonide ja vägivaldsete inimõiguste rikkumiste vastu. Aruanded räägivad vähemalt 734 surmast, teised allikad räägivad isegi kuni 12 000 surmast julgeolekujõudude käe läbi nendel protestidel. Amnesty International hoiatab ka meeleavaldaja esimese hukkamise eest. Julgeolekujõud muutuvad tõsiseks ja Interneti-blokeeringud muudavad Iraanis tegelikult toimuva kontrollimise keeruliseks. Levinud riigi suveräänsust kuritarvitatakse sageli selleks, et hoida ära rahvusvahelist kriitikat massiliste inimõiguste rikkumiste suhtes ja esitada neid kui “siseasju”. Kuid rahvusvaheline õigus ei tunne inimõigustele piire.

Inimõigusorganisatsioonide, nagu Iran Human Rights (IHRNGO) sõnul on protestid otsene tagajärg riigi katastroofilisele majandusolukorrale ja Iraani valuuta väärtuse dramaatilisele langusele. Inimesed nõuavad demokraatiat, vabadust ja rõhumise lõppu. Režiim, mis on lõksus omaenda jõhkruse tõttu, satub järjest suurema surve alla.

Tagajärjed rahvusvahelisele üldsusele

Rahvusvahelise üldsuse küsimus on järgmine: kuidas reageerida nendele tõsistele inimõiguste rikkumistele? Võimalikud meetmed Iraani režiimi vastu hõlmavad Revolutsioonilise kaardiväe nimetamist terroristlikuks organisatsiooniks, diplomaatiliste suhete katkestamist või varade külmutamist. Selgeks saab, et rahvusvahelise õiguse normide jõustatavust raskendavad poliitilised blokeeringud ja vetoõigused. Rahvusvahelise õiguse valikuline kohaldamine seab ohtu selle usaldusväärsuse.

Behrouz Asadi kõneleb oma kirjas õpilaste nimel, kes nagu paljud Iraanis vaikivad, kartes represseerimist. Braunschweigi sündmused heidavad ereda valguse rõhumismehhanismidele, mis ulatuvad üle riigipiiride ja on olemas ka selles riigis. Kõik see toimub Iraani režiimi varjus, mille repressiooni- ja vägivallasüsteem rikub jätkuvalt jultunult rahvusvahelisi inimõigusstandardeid.

Jääb üle loota, et Braunschweigi TLÜ ja mõjutatud organid mõistavad olukorra kiirenenud tõsidust ja tegutsevad vastavalt. Sest üks on selge: rõhutute häält ei tohi vaigistada – ei Saksamaal ega Iraanis.

Jooksvat teavet nende vahejuhtumite ja Iraani meeleavalduste kohta leiate aadressilt haz.de ja lto.de.