Celle kaotab rohelise krooni: soojuskontroll toob ainult kollase!
Celle kaotab uues DUH 2025. aasta kuumakontrollis Alam-Saksimaa roheliseima linna tiitli ja saavutab linnade seas 8. koha.

Celle kaotab rohelise krooni: soojuskontroll toob ainult kollase!
German Environmental Aidi (DUH) praeguses analüüsis on Celle kaotanud oma Alam-Saksimaa roheliseima linna staatuse ja on nüüd Heat Check 2.0-s alles 8. kohal. Eelmisel aastal liigitati linn eriti kuumakindlaks ja oli üleriigiliselt 22. kohal. Kuidas aga edetabelis see kiire langus sündis?
Heat Check 2.0 hindab 190 üle 50 000 elanikuga linna üleriigiliselt ja on kasutusele võtnud uuendusliku soojusmõjuindeksi (HBI), mis võtab nüüd arvesse ka seda, kui palju inimesi elab tugevalt saastatud piirkondades, kus on kokku kõrge temperatuur, palju tihedust ja vähe roheala. Celle HBI on 14,57, mis asetab selle Alam-Saksi liidumaa keskmisesse murepiirkonda. Võrdluseks: Lingeni (Ems) roheliseima linna HBI on ainult 12,77. Järgnevad Wilhelmshaven 13.05, Nordhorn 13.45 ja Oldenburg 13.54-ga.
Linnade ülekuumenemine ja tihendamine
Analüüs põhineb satelliidiandmetel, mida hindas Potsdamer Luftbild Umwelt Planning GmbH. See näitab, et enam kui 12 miljonit inimest Saksamaal elab linnades, mis kannatavad suvel äärmise kuumastressi all. Eriti mõjutatud on kohad, kus pinna tihendus on kõrge. Celle tihendusmäär on praegu 44,59 protsenti ja haljasala vaid 4,17 kuupmeetrit taimestikku ruutmeetri kohta.
Mannheimi tulemused olid kogu uuringus kõige halvemad, järgnesid sellised linnad nagu Ludwigshafen ja Worms, kus kuni 91 protsenti elanikkonnast elab tugevalt saastatud piirkondades. Teisest küljest näitavad Põhja-Saksamaa linnad, nagu Flensburg, Wilhelmshaven ja Osnabrück, palju madalamat kuumastressi, mis viitab parematele linnastruktuuridele ja rohelistele aladele.
Pöördumine linnaplaneerimise poole
Soojuskontrolli tulemused nõuavad kiiret tegutsemist. Rohelisem linnaplaneerimine võib anda otsustava panuse kuumastressi vähendamisesse. Puud ja pargid pole mitte ainult ilus vaatepilt, vaid need alandavad ka temperatuuri mitme kraadi võrra ning tagavad mõnusama linnakliima. Ehitusministeeriumi andmetel võib 40 meetri raadiuses puulatvade all olla kuni kümme kraadi jahedam. Seetõttu on äärmiselt oluline keskenduda rohkem rohealade loomisele ja säilitamisele.
Selle uuringu raames koostas DUH ka foorikaardi: 31 linna sai suure soojakoormuse tõttu punase kaardi, 131 linna sai tänu keskmisele koormusele kollase kaardi ja vaid 28 linna pääses rohelisse madala soojuskoormusega kategooriasse. Need arvud näitavad tungivat vajadust tegutseda Saksamaa linnades.
Heat Check 2.0 näitab taas, et meie linnakeskkonna väljakutseid tuleb tõsiselt võtta. Tulevikku suunatud linnaplaneerimine, mis keskendub jätkusuutlikkusele ja heale hulgale rohelusele, pole mitte ainult soovitav, vaid lausa vajalik. Lisateavet uuringu ja tulemuste kohta leiate DUH kodulehelt siin, samuti täiendavaid üksikasju linnade spetsiifilise kuumastressi kohta spekter.
Järgmised aastad on otsustava tähtsusega Celle ja teiste linnade linnakliima parandamisel ning elukvaliteedi edendamisel. Nüüd on linnaplaneerimises vaja head kätt!