Meelte saladus: Nii kogevad loomad ja masinad oma keskkonda!

Meelte saladus: Nii kogevad loomad ja masinad oma keskkonda!

Mis juhtub, kui inimeste, loomade ja masinate maailm kohtuvad? See küsimus on põneva arutelu keskmes intelligentsuse ja keskkonna tundlikust koostoimest. Nagu Echoes Sciences aruannete kohaselt on inimeste, loomade ja masinate võime keskkonda tajuda ja sellega suhelda on nende intelligentsuse jaoks ülioluline. Kuid kuidas saab seda interaktsiooni objektiveerida?

Bioloog Jakob von Uexkülli loodud keskkonna mõiste kirjeldab, kuidas organismid oma maailma tajuvad ja kogevad. Iga tüüp esindab oma spetsiifilist keskkonda, mida mõjutavad selle meeleorganid ja tajumehhanismid. Uexküll eristab selgelt keskkonda – välist taju – ja sisemaailma, mis hõlmab enese sisemist kujutamist. Suurt huvi pakub ka selle teooria tähtsus kognitiivses filosoofias ning sellistes valdkondades nagu robootika ja küberneetika, nagu näiteks Vikipeedia esiletõstmised.

Loomade ja inimeste maailm

Kognitiivne etoloogia annab meile sügava ülevaate mitteinimesest loomade mõtteprotsessidest ja meeltest. See distsipliin ei uuri mitte ainult kavatsusi ja arvamusi, vaid ka loomade teadvust. Erinevalt klassikalisest etoloogiast võtab kognitiivne etoloogia arvesse ka vaimseid seisundeid ja võimeid. Donald R. Griffin oli üks esimesi, kes selle termini kasutusele võttis ja keskendus loomade vaimsetele võimetele. Tema kriitika biheivioristliku lähenemise suhtes avab arvukalt vaatenurki loomaeetika ja loomade õiguste osas, näiteks Vikipeedia kirjeldab.

Keskkonnateooria rakendamise selge näide on loomade, näiteks puukide strateegiad, mis määravad oma peremehe asukoha lõhna ja temperatuuri järgi. See näitab, kuidas loomad aktiivselt oma keskkonda kujundavad ja et kõik organismi osad peavad töötama koos funktsionaalses ringis. Uexkülli muljed mitte ainult ei kujundanud loomateadust, vaid vallandasid ka kaugeleulatuvaid diskussioone filosoofias.

Masinad ja looduslikud süsteemid

Tehnoloogia areng tähendab, et masinaid peetakse üha enam selle interaktsiooni osaks. Insenerid töötavad selle nimel, et arendada masinaid, millel on kunstlikud liidesed, mis jäljendavad looduses leiduvaid süsteeme. Võiks välja töötada seadmeid, mis võimaldavad pimedatel laskesuusatamises navigeerida, tuginedes loomade loomulikele tajumisvõimetele. Sellised arengud näitavad, kui kitsad on tegelikult piirid erinevate keskkondade vahel.

Olgem teadlikud sellest, kui erinevad need maailmad on, kuid samas läbi põimunud. Tundlikkus meie keskkonna suhtes – olgu see siis loomade või masinate oma – on ülioluline. Peame jälgima elusolendite bioloogilist alust ja vaimset jõudlust. Sihipärane teabevahetus ja kriitiline järelemõtlemine meie suhtluse üle võib aidata paremini mõista inimeste, loomade ja masinate vahelist suhtlust.