Prantsusmaa riikliku kriisi äärel: Macron surve all!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Prantsusmaal on poliitiline segadus: peaminister Lecornu astub tagasi, samal ajal kui Macron on surve all kriisi lahendamiseks.

Frankreich erlebt politische Turbulenzen: Premierminister Lecornu tritt zurück, während Macron unter Druck steht, die Krise zu lösen.
Prantsusmaal on poliitiline segadus: peaminister Lecornu astub tagasi, samal ajal kui Macron on surve all kriisi lahendamiseks.

Prantsusmaa riikliku kriisi äärel: Macron surve all!

Prantsusmaal jagab poliitiline olukord mõtteid. Peaminister Sébastien Lecornu tagasiastumine on vallandanud rahulolematuse laine. Kuidas Le Figaro Väidetavalt rõhus Lecornu vähem kui 24 tundi pärast ametisse nimetamist ja on nüüd surve all asjad ümber pöörata. Emmanuel Macron on andnud talle ülesandeks pidada "lõplikke läbirääkimisi", et luua "tegevuse ja stabiilsuse platvorm" pärast seda, kui poliitilist kriisi õhutas Bruno Retailleau.

See kriis ei ole juhus, sest 4. septembril avaldatud Odoxa küsitluses ütles 64% vastanutest, et soovivad Emmanuel Macroni tagasiastumist. See suur arv põhineb laialdasel rahulolematul praeguse poliitilise juhtkonnaga. Eriti murettekitav on usalduse kaotus praeguse ministri François Bayrou vastu, kuna 76% prantslastest pole selles veendunud – see on kõrgeim tase alates viienda vabariigi algusest. Ilmselt peavad paljud tagasiastumist õigeks sammuks.

Surve presidendile kasvab

Samal ajal on olukord endiselt pingeline. Lisaks tagasiastumiskutsele seisab Macron silmitsi ka väljakutsega nimetada uus peaminister, kes saaks parlamendis enamuse. Vaatlejad hoiatavad isegi võimaliku riikliku kriisi eest, mis näeb Prantsusmaad ebastabiilsuse äärel. Lecornul endal oli raske, sest võimuerakonnal ei ole riigikogus enamust, mis andis tema lühikesele ametiajale lisapinge.

Avalik arvamus ilmneb sotsiaalmeedias: presidendi tagasiastumise üleskutsed on selged. 56% elanikkonnast toetab "Bloquons tout" mobilisatsiooni, eriti noorte täiskasvanute ja töötajate seas. Võrreldes varasemate protestiliikumistega on arvud siiski vähenemas. Kui Gilets Jaunes saavutas 2018. aastal 71%, siis nüüd on see 56%.

Mis saab edasi?

Edasine poliitiline areng on ebakindel. Otsus valitsuse edasise suuna kohta on kavas kolmapäeva õhtuks. Macron peab otsustama, kas nimetada uus peaminister või isegi välja kuulutada uued valimised. Kuid küsitlused räägivad enda eest: enamik prantslasi nõuab muutusi juhtkonnas. Opositsioonis on numbrid murettekitavad, 91% ei nõustu paremäärmuslastega ja kõrged negatiivsed hinnangud teistele parteidele.

Poliitika on seetõttu kriitilises seisus ja jääb üle oodata, kuidas Emmanuel Macron tohutule survele reageerib. Lõppkokkuvõttes võib riigi poliitiline kurss sõltuda sellest, milliseid otsuseid praegu tehakse. Haare jääb kitsamaks ja kell tiksub.

Jääb vaid loota, et Prantsusmaa poliitikas saabub peagi selgus, et see enam kaosesse ei triiviks.

Lisateavet hetkeolukorra kohta leiate aadressilt päevauudised ja La Dépêche.