EL-i volinik Roswall külastab Alam-Saksimaad: fookuses raba- ja linnukaitse!

EL-i volinik Roswall külastab Alam-Saksimaad: fookuses raba- ja linnukaitse!

17. novembril 2025 külastas EL keskkonna, veekindluse ja ringmajanduse volinik Jessika Roswall Alam-Saksi ja Bremeni piirkondi. Nende külaskäigu fookuses oli niidulindude ja nõmmede kaitse. Kergelt vihmase ilmaga sai ta teada Bremeni Blocklandi projektist “GreenMoor II” ja “märjast kolmnurgast”. Roswalli saatsid kabinetiülema asetäitja Jan Ceyssens, samuti Euroopa Parlamendi liikmed Lena Düpont, David McAllister ja Stefan Köhler.
Lena Hauschildt Alam-Saksimaa/Bremeni rohumaade keskusest selgitas visiidi ajal, kuidas mõõdetakse heitkoguseid erinevatel veetasemetel. Maarahva president dr Holger Hennies väljendas koos Bremeni Põllumajandusliiduga peetud kõneluste suhtes optimismi. Päeva jooksul käsitleti erinevaid teemasid, sealhulgas taastunud pühendumus veetaseme reguleerimisele ja turbaalade taastamisele, millel on võtmeroll püsirohumaa kaudu kasvuhoonegaaside vähendamisel.

Koostöö looduskaitse nimel

“Reguleerimise asemel koostöö” oli päeva moto. Hennies rõhutas, et põllumajanduse, looduskaitse ja poliitika positiivne koostöö on hädavajalik. Arutati ka väetiseregulatsioonidest tulenevaid raskusi “punastel aladel”, mis toovad kaasa taimede alapakkumise. Ta oli kriitiline kollektiivsete karistuste suhtes ilma saastaja maksab põhimõtteta. Sel päeval peeti peakõnesid veekaitsealade nõuannetest ning Alam-Saksimaa ja Saksamaa toitainete olukorrast, mis on mõeldud olukorra parandamiseks lähtepunktideks.

Turbaalade kaitsmise vajadus on selgelt välja toodud ka föderaalses kliimakaitseseaduses. Need mullad, mis moodustavad umbes 8% Saksamaa põllumajandusmaast, on olulised süsiniku neeldajad ja mängivad veeringluses otsustavat rolli. Aastas tekib umbes 53 miljonit tonni CO2 emissiooni, mis on tingitud kuivendatud turbaalade lagunemisest. Seetõttu on föderaalvalitsus algatanud riikliku rabakaitsestrateegia, mille eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 5 miljoni tonni CO2 ekvivalendi võrra aastaks 2030. Keskendutakse uuesti niisutamismeetmetele, et parandada heitkoguste tasakaalu ja edendada puutumatuid nõmmesid kui looduslähedasi ressursse.

Uuenduslikud lahendused

Tulevikku suunatud lähenemine on sooviljelus, kus märgasid rabaalasid kasutatakse säästvalt. Nende hulka kuuluvad näiteks kassisabla ja turbasambla kasvatamine ning vesipühvlite pidamine. Föderaalne Toidu- ja Põllumajandusministeerium (BMEL) rahastab selliseid võimalikke kasutusviise kuni 2032. aastani ligikaudu 80 miljoni euroga. Uutele viljelusmeetoditele üleminek muutub põllumeestele väljakutseks, kuna sageli on vaja uusi masinaid ja müügikanaleid.

2030. aasta kliimakaitseprogrammi raames said toetust ka agrofotogalvaanikad, mis kujutavad endast kombinatsiooni fotogalvaanilistest süsteemidest ja põllumajanduslikust kasutusest. Seda uuenduslikku lähenemist tuleks tulevikus propageerida ka uuesti niisutatud nõmmedel. Greifswaldi ülikooli käesolev uuring uurib PV-süsteemide mõju rabadele ja aitab seega kaasa jätkusuutlike tavade edasisele arendamisele põllumajandussektoris.

Kokkuvõtteks võib öelda, et päev ei andnud mitte ainult olulist tõuke rabakaitsele, vaid tõi esile ka vajaduse teha koostööd erinevate põllumajanduse ja looduskaitse valdkondades. Seetõttu on vaja tulevikku suunatud kontseptsioone, mis toetavad nii kliimakaitset kui pakuvad põllumeestele väljavaateid.

Lisateavet turbakaitse praeguste arengute kohta leiate aadressilt Maarahvas, BMELH ja Agriculture.de.