Rünnak Ocean Vikingile: Gifhorn nõuab ELilt tagajärgi!

Rünnak Ocean Vikingile: Gifhorn nõuab ELilt tagajärgi!

Viimastel nädalatel on merepäästelaeva Ocean Viking juhtum tekitanud segadust, eriti Gifhorni piirkonnas, kus laev sai tuntuks 2021/22. aastal toimunud rahakogumiskampaania kaudu. 24. augustil 2025, umbes 40 meremiili Liibüa rannikust põhja pool, sattus Ocean Viking Liibüa rannavalve tule alla ja kestis üle 20 minuti. Pardal oli 87 päästetud inimest ja meeskond. Vigastada õnneks ei saanud, kuid laevakahjustused on märkimisväärsed, sealhulgas kuuliaugud ja kahjustatud kiirpäästekaatrid. Seda nad teatavad Lüneni blogi ja päevauudised.

Ocean Vikingi meeskond oli teel Itaaliasse, kui Liibüa patrullkaater laeva ründas. SOS Méditerranée avalduste kohaselt tulistati laeva ette hoiatamata, samas kui Liibüa rannavalve väitis, et hoiatuslasud tulistati õhku. Olukord kujutab endast järjekordset selget rahvusvahelise õiguse rikkumist ja täiendab pikka nimekirja rünnakutest, mille puhul Liibüa rannavalve on kasutanud jõudu tsiviil päästelaevade vastu. taz teatatud. See oli praeguseks 32. selline juhtum.

Poliitilised reaktsioonid ja nõudmised

Gifhorni roheliste piirkondade assotsiatsioon on rünnaku karmilt hukka mõistnud ja nõuab seetõttu intsidendi sõltumatut Euroopa uurimist ning ELi ja Liibüa rannavalve vahelise koostöö lõpetamist. Piirkonnaliidu pressiesindaja Hagen Schink kirjeldas rünnakut kui "moraalset ja poliitilist skandaali", samas kui Thomas Bollmanni tunnustati ka tema pühendumise eest merepäästele. Gifhorni linn, mis võttis 2023. aastal üle Ocean Vikingi sponsorluse, on solidaarne meeskonna ja kõigiga, kes seisavad inimlikkuse ja eluõiguse eest.

Vahepeal on Liibüa rannavalve saanud oma operatsioonideks Euroopa rahalisi vahendeid, sealhulgas Irini missiooni raames, mille eesmärk on jõustada Liibüa suhtes ÜRO relvaembargot. Kuigi EL on nüüdseks algatanud juhtumi uurimise, jätkub koostöö rannavalvega, mida on teravalt kritiseerinud arvukad inimõigusorganisatsioonid. Organisatsioon SOS Méditerranée nõudis, et EL ei vaataks teistpidi, samal ajal kui tema kaasrahastatud rannavalve ähvardas tsiviilpääselaevu. Föderaalvalitsus on rõhutanud, et Saksamaa ei tee jätkuvalt Liibüa rannavalvega otsest koostööd ja Bundeswehr ei osale nende väljaõppes.

Olukord Vahemerel

Juhtum mitte ainult ei too esile ohte, millega päästelaevad Vahemerel silmitsi seisavad, vaid toob esile ka keerulise olukorra, millega seisavad silmitsi tuhanded migrandid, kes üritavad igal aastal Vahemerd ületada. Ikka ja jälle juhtub traagilisi õnnetusi ja vastutavate asutuste abi osutamata jätmist. Vabaühenduse dokument kirjeldab ka Liibüa rannavalve jõu kasutamise hirmutavat reaalsust, mis ulatub palju kaugemale pelgalt "hoiatuslaskudest".

Jääb üle loota, et Ocean Vikingi intsident tekitab laiema arutelu merepääste ja EL-i rolli üle Vahemere piirkonnas ning võetakse kuulda ka üleskutseid põhjalikult reformida koostööd Liibüa rannavalvega. Lüneburgi linnaosa, mis on 2022. aasta lõpuks merepääste jaoks kogunud üle 80 000 euro, näitab, et ka regionaalsel tasandil on suur pühendumine inimabile - see on särav näide inimlikkusest tormisel ajal.