Iraanist Gifhornini: Hami Amiri liikuv põgenemisajalugu

Iraanist Gifhornini: Hami Amiri liikuv põgenemisajalugu

Hami Amiri on olnud pikk ja liikuv teekond. Iraanis sündinud ta koges lendu, sõda ja eraldumist perekonnast. Ta on elanud Saksamaal alates 2016. aastast ja avanud siin oma juuksuristuudio. Puudutades lugusid oma kodumaast ja Iraanis elavate perekonna valulike mälestuste kohta räägivad palju põgenike tegelikkusest. "Ma pole teda kümme aastat näinud," ütleb Amiri. Tema sugulaste asukoha ebakindlus on tema elus pidev kaaslane, mida iseloomustab Iisraeli ja Iraani vaheline sõda. "On midagi," märgib ta, kui räägib kodumaa olukorrast. Loe lähemalt Hami Amiri ajaloo ja väljakutsete kohta, millega ta puutub kokku [waz] (https://www.waz-online.de/lokales/gifhorn-lk/gifhorn/flucht-aus-den-iran-nach-hamed-ameri-s-erlebte-relebte-riik4yjb6tnjb6tnjbhb6yjbhbhbhb6yj.

Amiri põgenes algselt Türki, kus ta veetis aasta. Vahemere kaudu Kreekasse riskantne paadiülekanne maksis talle üle 5000 euro. Ta mäletab: "Veel üks paat uppus ja 60 inimest uppus." Need kohutavad kogemused on osa suuremast traumast, kus on üle 120 miljoni inimese kogu maailmas, paljud neist sõitsid läbi sõdade ja kliimakatastroofide. Pagulasi silmitsi seisvad väljakutsed on tihedalt seotud Saksamaa struktuuriliste raskustega: eluaseme puudumine, kohtade puudumine haridusasutustes ja kõrge tõkked tööturule integreerimiseks. Germany plays a central role in the current refugee situation, because it remains the main destiny for many who are looking for a new home, as dbb.

uus algus Saksamaal

Kuid siin on elu kõike muud kui lihtne. "Mul ei lubatud esimesel aastal töötada, minu koolitust ei tunnustatud," ütleb Amiri. Ta õpetas ise saksa keelt keelekursust oodates. Juuksuri mini -tööga alustas ta lõpuks oma värsket algust. Vahepeal on ta Borsigstrasse'is avanud "Amiri" juuksuristuudio, mida toetasid sõbrad ja Gifhorn Friedenkirche kogukond, mis oli talle kasulik. Pank keeldus teda rahastamast ebakindla elukoha tõttu.

"Minu jaoks on oluline heategevus ja solidaarsus," ütleb Amiri, kui oluline ta teisi inimesi toetas. Ajal, mil üha enam Saksamaa põgenikke võitleb uue elu eest, on pelgupaik paljude jaoks elav küsimus. Kristlikud kogukonnad kogu maailmas on pühendunud kaitset taotlevatele inimestele ja on pühendunud oma õigustele. Valniktasandi väljakutseid ei tohiks aga alahinnata, näiteks EKD illustreeritakse: siin palutakse ühise tegevuse teisendada heategevusorganisatsioon.

tulevik jääb ebakindlaks

Ehkki Amiri on alustanud uut elu ja on abielus Saksamaal, on tema tulevik endiselt ebakindel. Tema elamisluba, mille ta sai pärast pikka kaheksa -aastast ooteaega, kehtib ainult kolm aastat. Perekonna taasühinemise ja integreerimisvõimaluste küsimused on paljude jaoks kõige olulisemad, mitte ainult tema jaoks, ja aitavad kaasa ebakindlusele. "Loodan, et ühel päeval näen oma peret uuesti," ütleb Amiri vaiksel häälel. "Kuid nüüd naudime oma elu siin koos oma tütrega, kes sündis Saksamaal viibides."

Paljude põgenike reaalsus on keeruline. Tööle juurdepääs on sageli piiratud, kuid kaheksa aasta pärast võib umbes 86 protsenti Saksamaa pagulasmeestest leida. Viimastel aastatel on ELi välistel piiridel kaotanud üle 31 000 inimese. Varjupaigapoliitilised muudatused alates 2015. aastast näitavad, kui polariseeris arutelu migratsiooni ja integratsiooni üle. Üle 29 protsendi rändeajaloost elanikkonnast on Saksamaa sisseränderiik, kuid õigluse ja humanitaarvastutuse küsimused jäävad alles.