Iraanist Gifhorni: Hami Amiri liigutav põgenemislugu

Iraanist Gifhorni: Hami Amiri liigutav põgenemislugu

32-aastane Gifhorni juuksur Hami Amiri on läbinud pika ja liigutava teekonna. Iraanis sündinud ta koges põgenemist, sõda ja perekonnast eraldatust. Alates 2016. aastast elab ta Saksamaal ja avas siin oma juuksuristuudio. Liigutavad lood tema kodumaast ja valusad mälestused Iraanis elanud perekonnast räägivad palju pagulaste tegelikkusest. "Ma pole teda kümme aastat näinud," ütleb Amiri. Ebakindlus sugulaste asukoha suhtes on tema elus pidev kaaslane, mille kujundab Iisraeli ja Iraani sõda. “Midagi on toimumas,” märgib ta, kui räägib olukorrast kodumaal. Lugege lisateavet Hami Amiri loo ja väljakutsete kohta, millega ta silmitsi seisab [WAZ]-s (https://www.waz-online.de/lokales/gifhorn-lk/gifhorn/wandel-aus-den-iran-nach-gifhorn-was-hamed-amiri-so-alles-erlebte-RIIK4KRNH7NJBJ6ST4H5NJ5G).

Amiri põgenes esmalt Türki, kus veetis aasta. Riskantne paaditransfeer üle Vahemere Kreekasse läks talle maksma üle 5000 euro. Ta mäletab: "Veel üks paat uppus ja 60 inimest uppus." Need kohutavad kogemused on osa suuremast traumast, mida jagavad üle 120 miljoni inimese kogu maailmas, kellest paljud on sõdade ja kliimakatastroofide tõttu ümber asunud. Väljakutsed, millega põgenikud silmitsi seisavad, on tihedalt seotud Saksamaa struktuuriliste raskustega: eluasemepuudus, kohtade puudumine haridusasutustes ja kõrged tõkked tööturule integreerumisel. Saksamaal on praeguses pagulasolukorras keskne roll, kuna see jääb paljude uut kodu otsivate inimeste peamiseks sihtriigiks, nagu dbb

Uus algus Saksamaal

Aga elu siin on kõike muud kui lihtne. "Esimesel aastal ei lubatud mul töötada, minu koolitust ei tunnustatud," ütleb Amiri. Keelekursust oodates õppis ta ise saksa keele selgeks. Lõpuks alustas ta oma uut elu minitööga juuksurina. Nüüd avas ta Borsigstrassel juuksuristuudio “Amiri”, mida toetavad sõbrad ja Gifhorner Friedenskirche kogukond, kes teda aitasid. Pank oli keeldunud talle raha andmast tema ebakindla elukohaolukorra tõttu.

"Minu jaoks loevad heategevus ja solidaarsus," räägib Amiri, kui oluline oli tema jaoks teiste inimeste toetus. Ajal, mil Saksamaal võitleb üha enam põgenikke uue elu eest, on varjupaik paljude jaoks elav küsimus. Kristlikud kogukonnad üle maailma on pühendunud neile, kes otsivad kaitset ja seisavad oma õiguste eest. Siiski ei tohiks alahinnata väljakutseid kohalikul tasandil, kuna ekd teeb selgeks: see nõuab ühistegevust, et muuta heategevus konkreetseks abiks.

Tulevik jääb ebakindlaks

Kuigi Amiri on nüüd alustanud uut elu ja abiellub Saksamaal, on tema tulevik ebakindel. Tema elamisluba, mille ta sai pärast pikka kaheksa-aastast ooteaega, kehtib vaid kolm aastat. Küsimused perekondade taasühendamise ja lõimumisvõimaluste kohta on paljudele, mitte ainult temale, ülimalt olulised ja suurendavad ebakindlust. "Loodan, et ühel päeval saan oma perekonda jälle näha," ütleb Amiri vaiksel häälel. "Aga nüüd naudime siinset elu koos tütrega, kes sündis siis, kui olime Saksamaal."

Paljude pagulaste jaoks on tegelikkus keeruline. Juurdepääs tööle on sageli piiratud, kuid kaheksa aasta pärast leiab Saksamaal töökoha umbes 86 protsenti pagulasmeestest. Viimastel aastatel on ELi välispiiril elu kaotanud üle 31 000 inimese. Muutused varjupaigapoliitikas alates 2015. aastast näitavad, kui polariseerunud on arutelu rände ja integratsiooni üle. Kuna üle 29 protsendi elanikkonnast on sisserändaja taustaga, võib Saksamaa olla immigratsioonimaa, kuid õigluse ja humanitaarvastutuse küsimused on endiselt kiireloomulised.