EPO: võti parema ajufunktsiooni ja Alzheimeri tõve ravi poole!

EPO: võti parema ajufunktsiooni ja Alzheimeri tõve ravi poole!

Mis on uut neuroteaduse valdkonnas? Kasvufaktori erütropoetiini (EPO) ümbritsev põnev avastus toob värske õhu sõõmu kognitiivsete võimete ja ajustruktuuri uurimisse. Praegused uuringud näitavad, et EPO ei ole mitte ainult vereloome jaoks hädavajalik, vaid mängib ka otsustavat rolli aju oligodendrotsüütide arengus ja küpsemises. Need rakud katavad närvikiud müeliiniga, mis tagab kiire ja tõhusa signaaliülekande. Vastutav uurimisrühm eesotsas prof dr Hannelore Ehrenreichi ja prof dr Klaus-Armin Nave'iga on avaldanud publikatsioone sellistes erialaajakirjades nagu Nature Communications, mis tekitab suurt segadust.

Kuidas see täpselt välja näeb? Uuringud näitavad, et EPO on vajalik selleks, et ebaküpsed eellasrakud muutuksid täielikult küpseteks müeliini tootvateks rakkudeks. Hiirtel, kelle küpsetes oligodendrotsüütides ei ole spetsiifilist EPO-retseptorit, võib täheldada häireid hipokampuse müeliini struktuuris. Need loomad esinevad ka mälutestides kehvemini, mis näitab EPO keskset rolli õppimis- ja mõtlemisprotsessides. Kuid see pole veel kõik: EPO mõjutab ka geenide aktiivsust ajus, aktiveerides või represseerides erinevaid geene, mis on seotud rakkude küpsemise ja signaaliülekandega, mis on oluline kognitiivsete võimete jaoks.

EPO ja aju: sügavam ühendus

EPO-d ei tooda mitte ainult keha ise, vaid seda saab manustada ka ravimina. See avab põnevad väljavaated neurodegeneratiivsete haiguste, sealhulgas Alzheimeri tõve raviks. Treening ja kognitiivsed tegevused soodustavad EPO tootmist, mis tähendab, et igaüks meist võiks oma aju struktuuri parandada lihtsalt läbi aktiivse elustiili. MedLabi portaali andmetel kaalutakse juba EPO kasutamist kognitiivsete häirete raviainena.

Senised leiud näitavad, et EPO on tõeline kõikvõimalik. See mängib võtmerolli nii vereloomes kui ka meie vaimse vormi toetamisel. Tulevased uuringud keskenduvad sellele, kuidas saaksime seda kasvufaktorit meditsiiniliselt sihipäraselt kasutada aju kaitsmiseks ja kognitiivsete võimete edendamiseks. Lõppude lõpuks on meie keha optimaalseks hapnikuga varustamiseks iga päev vaja umbes 200 miljardit punast vereliblet. Nende teadmistega on punaste vereliblede moodustumise ja kognitiivsete protsesside vahelised vastasmõjud üha enam tähelepanu keskpunktis, mida [PMC] uurib üksikasjalikult (https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC9029096/).

EPO tulevik meditsiinis

Kokkuvõtlikult võib öelda, et EPO ei ole mitte ainult erütropoeesi jaoks oluline ühend, vaid võib olla ka võti uutele terapeutilistele lähenemisviisidele neuroloogia valdkonnas. Sellised lähenemisviisid nagu keha enda EPO-süsteemi aktiveerimine motoor-kognitiivse treeningu kaudu võivad tulevikus muutuda oluliseks, et hoida aju vormis ja aeglustada kognitiivseid allakäike. Jääb põnev jälgida, kuidas teadus areneb ja millised uued võimalused siin tekivad. Nii et jätkake liikumist ja hoidke oma aju aktiivsena – see võib olla parim viis EPO-st kasu lõigata!