Kvantfüüsika lähedalt: avastage Schrödingeri kass Göttingenis!

Kvantfüüsika lähedalt: avastage Schrödingeri kass Göttingenis!

Göttingenis lähevad asjad peagi põnevaks, kui loengu keskmes on kvantfüüsika. 8. jaanuaril 2026 kell 20.15. Professor dr Salvatore R. R. Manmana Göttingeni Ülikooli Teoreetilise Füüsika Instituudist tutvustab katoliikliku ülikooli kogukonna (khg) "puhastustules" selle erakordse teaduse põnevaid põhialuseid. Khg kutsub teid ühisele õhtusöögile alates kella 19.30-st. enne sukeldumist aatomifüüsika sügavustesse. Loeng on vabalt ligipääsetav ja mõeldud kõigile, kes soovivad paremini mõista kvantmaailma keerulisi nähtusi. [Katholische Kirche Göttingen](https://www.katholische-kirche-goettingen.de/ueber-uns/veranstaltungen/ Veranstaltungs-detailansicht/quantenphaenomene/) teatab, et tähelepanu keskmes on kvantmehaanika üllatavate ennustuste selgitamine, nagu näiteks kuulsad kuulsad "Schröingeri" katsed lihtsalt "katchröd".

Aga mis on Schrödingeri kass? See mõtteeksperiment, mille Erwin Schrödinger käivitas 1935. aastal, näitab muljetavaldavalt, kui kummaline on kvantfüüsika maailm. Teooria väidab, et kinnises kastis olev kass on olekus, mis sõltub kvantmehaanilisest protsessist. Kuni keegi ei vaata, võib kass olla korraga elus ja surnud – nn superpositsiooni seisund. Kassi seisund selgub alles mõõtmise teel, mis on põhjustanud füüsikute seas arvukalt arutelusid ja arusaamatusi. Wikipedia lehel olev artikkel annab rohkem teavet nende kaalutluste tausta ja tähtsuse kohta, mis selgitab, et kassi seisund jääb kuni vaatluseni määramata.

Kvantmaailma saladus

Kvantmehaanika paremaks mõistmiseks on oluline arvestada teooria komponentidega. Kvantid on aine ja energia väikseimad ühikud ning aatomi- ja subatomilisel tasemel käituvad osakesed sageli nii, et neil võivad samal ajal olla vastupidised omadused. See aga ei kehti keeruliste süsteemide, näiteks inimeste või loomade kohta. Füüsik Richard Feynman võttis selle kokku, öeldes: "Ma ei saa tegelikult kvantfüüsikast aru ja ma arvan, et pole kedagi, kes seda tõesti mõistaks." See illustreerib asja keerukust, millega kvantteadlased peavad tegelema. See rõhutab ka kvantfüüsika keerukust, mis pole oluline ainult füüsikute jaoks, vaid seda kasutatakse üha enam kaasaegsetes tehnoloogiates.

WDR-i programm “Zeitzeichen” käsitleb üksikasjalikult ka mõtteeksperimenti ja kvantfüüsika arengut, eriti 1920. aastatel füüsikute omavahelistes lahingutes esile kerkinud erinevaid tõlgendusi. Nende teooriate väljatöötamisele aitasid kaasa sellised mõjukad tegelased nagu Max Planck, Albert Einstein ja Niels Bohr. Lisateavet selle kohta leiate WDR-saadete veebisaidilt, kus käsitletakse üksikasjalikult kvantmehaanika väljakutseid ja saavutusi.

Seega kõik, kes tunnevad huvi aatomite käitumise ja kvantfüüsika põhitõdede vastu, ei tohiks seda loengut vahele jätta. Tõotab tulla õhtu, mis on täis huvitavaid sissevaateid mõistatuslikku kvantmehaanika maailma!