Taastuvenergia: nii langevad elektrihinnad ja CO2 heitkogused aastaks 2030!

Taastuvenergia: nii langevad elektrihinnad ja CO2 heitkogused aastaks 2030!

Taastuvenergia maailmas on viimastel aastatel palju juhtunud ja viimased uuringud näitavad, et see edu võib olla kasulik ka tarbijatele. Euroopa Keskkonnaagentuuri (EEA) praegune uuring „Energia ELis: suundumused ja perspektiivid” rõhutab, et tuuleenergia ja elektrienergia suurendamine võib aidata tarbijatel pikas perspektiivis märgatavalt vähendada elektrikulusid. Uuringu kohaselt võivad elektritootmise muutuvkulud EL-is 2030. aastaks langeda 2023. aastaga võrreldes vapustavalt 57 protsenti.

Vajadust täita ELi taastuvenergia ja energiatõhususe eesmärgid peetakse ülioluliseks. Lühiajalise säästu saaksid aga osaliselt kompenseerida investeeringud paindlikumasse elektrivõrku ja riiklikud kulutused. Siiski on pikaajaline väljavaade helge: tarbijad saaksid säästa raha taastuvenergia kaudu, edendades samas energiasõltumatust ja üleminekut puhtale tööstusele.

Taastuvenergia tõusuteel

Taastuvenergia positiivset arengut kajastab ka teine ​​Agora Energiewende uurimus, mis käsitleb energeetika ülemineku seisu Saksamaal. Möödunud aastal tõusis taastuvenergia osakaal elektri kogunõudluses muljetavaldava 56 protsendini. Seda toetas osaliselt fotogalvaanika rekordiline laienemine 16 gigavatti ja maismaa tuuleenergia, mille käigus anti uusi lubasid 13 gigavatti. Paigaldatud aku võimsus kasvas samuti 12 gigavatini, mis näitab, et sektor jätkab jõudsalt.

Lisaks täheldati keskmise börsielektri hinna langust ligi 20 protsenti, mis on tingitud taastuvatest allikatest toodetud kõrgest toodangust ja sellega kaasneva vähenenud vajadusest tavaliste elektritootjate järele. Tarbija jaoks tähendab see, et elektrihinda on aasta jooksul alandatud, isegi kui need aeg-ajalt pimedate tuulevaikude tõttu tõusevad.

Edusammud ja väljakutsed

Nendele edusammudele vaatamata on ka väljakutseid, eriti ehitussektoris ja transpordis, mis mõlemad jäävad alla ELi süsinikueesmärkidest. Agora uuringu kohaselt ületas Saksamaa Euroopa kliimaeesmärke 2024. aastal hinnanguliselt 12 miljoni tonni CO₂ võrra, kusjuures suurem osa heitkogustest pärines just nendest sektoritest. Eelkõige transpordi ja hoonete osas on kliimaeesmärkidele lähemale jõudmiseks vaja vastava infrastruktuuri kiirendatud laiendamist.

Transpordisektori heitkogused langesid minimaalselt, samal ajal vähenes kütteenergia vajadus ehitussektoris. Kasvuhoonegaaside heitkoguste kogulangus 18 miljoni tonni võrra – ajalooliselt madal – tuleneb eelkõige positiivsetest arengutest energeetikas, kus toimus üle 80 protsendi heitkoguste vähenemisest. Lõppkokkuvõttes tuleb märkida, et energeetika osas on tulevik kindlasti taastuvates ressurssides.

Arvestades kõiki neid arenguid, tundub, et energiaüleminek on hästi teel. Aruannete selge sõnum on see, et taastuvenergiasse investeerimine ei võimalda mitte ainult edendada puhtamat tulevikku, vaid säästa ka tarbijate rahakotti. Tee on selge ja tuleb loota, et poliitikakujundajad võtavad selle positiivse suundumuse edasiviimiseks asjakohaseid meetmeid. Lisateavet taastuvenergia teemade ning nende mõju kohta elektrihindadele ja heitkogustele leiate artiklitest „temagazin” ja „[Agora „Energy üleminek](https://www.agora-energiewende.de/aktuelles/erneuerbare-senken-strompreise-und-emisions- Mangelnde-dynamics-bei-gebaeuden-und-verkehr-1)”.