Elu ilma lasteta: üha rohkem naisi Alam-Saksimaal eelistab seda!

Elu ilma lasteta: üha rohkem naisi Alam-Saksimaal eelistab seda!

Mis motiveerib Alam-Saksi liidumaa noori naisi laste saamise soovil? Vastavalt hiljutisele küsitlusele, mille tegi... NDR 54%-l küsitletutest vanuses 20–44 eluaastat ei ole probleeme täisväärtusliku lasteta eluga. See jätkub pingepiirkonnas: 56% osalejatest väitis, et on alati soovinud lapsi saada. Arvestades kõrget sündimust Alam-Saksimaal, kus 78% 35–44-aastastest naistest on emad, tekitab see huvitavaid küsimusi.

Ka 2024. aasta suvel 1889 osalejaga küsitlus näitab, et soov lapsi saada ei sõltu ainult isiklikest kaalutlustest. Paljud väljendavad muret rahaliste aspektide, suhteprobleemide või pere ja töö tasakaalustamise raskuste pärast. Eriti silmatorkav on see, et 38% üksikvanematest ei saanud 2024. aastal endale puhkust lubada, mis mõjutab pereplaneerimist vähemalt kaudselt.

Rahaliste ja sotsiaalsete tegurite mõju

Laste saamise soovi mõjutavad üha enam välised asjaolud. Paljud naised on tänapäeval mures laste saamise otsuse pärast. Üleriigiline uuring, mille autoriks on Föderaalne Rahvastikuuuringute Instituut näitab, et kuigi laste saamise soov on noorte täiskasvanute seas endiselt kõrge, on sündimus Saksamaal langenud. 2024. aastal oli see vaid 1,35 last naise kohta, mis on märkimisväärne langus alates 2021. aastast.

Uuring näitab ka, et meeste ja naiste soovides lapsi saada on vähe erinevusi. Keskmiselt tahavad naised 1,76 last ja mehed 1,74 last. Paljud paarid ei ole aga oma lastesoovi osas kindlad või lükkavad seda määramata ajaks edasi, mida sageli mõjutavad sellised ebakindlused nagu majandusmured ja rahvusvahelised kriisid.

Ambivalentsus ja sotsiaalne muutus

Praegusel diskussioonil lastesaamise soovi ümber on ka sügavam psühholoogiline mõõde. Mõiste “soov saada lapsi” ei väljenda ainult bioloogilisi vajadusi, vaid peegeldab ka sotsiaalseid norme ja isiklikke eluplaane. Paljud naised ja mehed seisavad silmitsi tugeva sisemise konfliktiga: kuigi soov lapsi saada on olemas, toob rahaline ja tööalane ebakindlus endaga kaasa hirmud, mida ei saa märkamata jätta. Samal ajal on hea partnerlus ülioluline tegur, nagu märgib Christine Arbogast. Tasakaalustatud partnerlus võib tõsta heaolu ja elukvaliteeti.

Pilk demograafilistele trendidele näitab, et akadeemilised naised ootavad sageli oma partneritelt töökohtade vähendamist, et pere- ja tööelu paremini ühitada. Jõupingutuste jagamine ja laste pärast muretsemine võib emadele avaldatavat survet vähendada. See on eriti oluline, kuna 75% emadest eelistavad töötada osalise tööajaga, et rahuldada töö ja pere nõudmisi.

Järeldus: aeg poliitiliseks tegevuseks

Ühiskonnana seisame silmitsi väljakutsega parandada erinevusi perede ja paaride toetuses. Eksperdid nõuavad rohkem poliitilisi meetmeid, eriti lastehoiu ja taskukohase eluaseme valdkonnas. Vananenud eeskujude lõhkumine ja ressursside eraldamine võiks aidata kaotada „sünnituslõhe”, st lõhe lastesaamise soovi ja tegeliku sündimuse vahel, nagu on esile tõstetud erinevates uuringutes.

Üldiselt on laste saamise soov keeruline teema, mis peegeldab nii isiklikke soove kui ka sotsiaalseid olusid. Jääb näha, kuidas need suundumused arenevad ja milliseid meetmeid võetakse paaride eluolu parandamiseks Alam-Saksimaal ja mujal.