Invasiivne oht: Ilmenaus levib signaalvähk!

Invasiivne oht: Ilmenaus levib signaalvähk!

Ilmenau vetesse astub kutsumata külaline: signaalvähk. Algselt Põhja-Ameerikast pärit invasiivne liik pole mitte ainult leidnud koha Euroopa jõgedes, vaid tunneb end seal järjest mugavamalt. Kahjulik mõju kohalikule elusloodusele on murettekitav. Kuidas võrgus Väidetavalt sööb see krabi kohalike kalaliikide kudesid ja jätab teised liigid, näiteks vääriskrabi, toiduallikast ilma. See ei mõjuta mitte ainult bioloogilist mitmekesisust, vaid ka püügitavasid piirkonnas.

Kuni 16-sentimeetrise ja aeg-ajalt isegi veidi suurema kehasuurusega signaalvähk jätkab levikut. Kuigi see jääb inimestele kahjutuks, maksab selle levitav vähikatk paljude sugulasliikide elusid. See haigus ohustab eelkõige kohalikke väärisvähipopulatsioone. Rohkem infot signaalvähi omaduste kohta leiab aadressilt lfu.brandenburg.de, kus muuhulgas kirjeldatakse, et neil on sile kestastruktuur ilma külgmiste ogadeta ja nende küüniste alakülg on punane.

Õngitsejad tegevuses

Signaalvähi probleemse kasvu vastu võitlemiseks on Lüneburgi kalastusklubi aktiivselt meetmeid algatanud. Eelmisel aastal toimus Bienenbüttelis esimene signaalkrabipüügi kampaania, kus Ilmenaust püüti välja ligi 56 kilogrammi soovimatuid krabisid. Huvitaval kombel ei visata püütud isendeid lihtsalt ära. Selle asemel saab neid valmistada mitmel viisil – keeta, grillida või praadida, need annavad igale roale erilise hoo. Ligikaudu 20–30 krabi teeb rikkaliku eine ja sabade liha on eriti maitsev.

Märgatavalt on klubis tõusnud kära signaalvähipüügi ümber. Hea uudis on ka kõigile nälgijatele ja õngitsejatele: pühapäeval, 7. septembril on kavas järjekordne kalastusüritus Bienenbüttelis Waldbadis. Eks ole näha, kui palju krabi seekord võrgu täidab.

Murettekitav nähtus

Signaalvähkide väljakutse on osa suuremast probleemist, mis meie looduskeskkonda vaevab. Nüüdseks on Saksamaal asutatud umbes 900 neobiotaliiki – nende seas on lisaks signaalvähkidele ka erinevad taimed ja selgroogsed. See kasv on tihedalt seotud ülemaailmse kaubanduse ja kasvava liiklusega. Kliimamuutused võivad seda arengut edasi viia, kui praegune kliimabarjäär, nagu seda teeb bfn.de kirjeldab, muutub pehmemate talvedega nõrgemaks.

Seetõttu on veelgi olulisem olla valvas ja võtta meetmeid kohaliku eluslooduse kaitseks. Korduvalt tõstatatakse vajadus terviklike tõrjestrateegiate järele invasiivsete liikide, näiteks signaalvähi vastu. Piirkonna elanikel ei jää muud üle, kui aktiivselt kaasa aidata, et siinsed veekogud igaveseks ei muutuks.