Mõrvarite jäljed Lüneburgis: uued tunnistajad paljastavad šokeerivaid vihjeid!
20. juunil 2025 toimub Lüneburgis üritustesari “Mõrvarite jälil” sarimõrvar Kurt-Werner Wichmannist.

Mõrvarite jäljed Lüneburgis: uued tunnistajad paljastavad šokeerivaid vihjeid!
Tulemas on põnev õhtu: 20. juunil 2025 kogunevad krimipõneviku fännid Lüneburgi Rüütliakadeemiasse. Alates 19.30 toimub üritustesarja “Mõrvarid jälil” raames läbinägelik loeng kurikuulsast sarimõrvar Kurt-Werner Wichmannist. Kõnelevad endine Hamburgi Riikliku Kriminaalpolitsei Ameti juht Reinhard Chedor ja dr Tino Grosche. Üheskoos heidavad nad valgust šokeerivatele üksikasjadele Wichmanni kohta, kes sai tuntuks ka kui "mõrvarlik kallis".
Aastatel 1949–1993 elanud Kurt-Werner Wichmanni seostatakse peaaegu 100 naise kohutava rekordiga, kes langesid tema tegevuse ohvriks kogu Saksamaal. Uurijad on endiselt eriarvamusel tema süüks pandavate kuritegude täpse arvu osas ning uued tõendid viitavad sellele, et võis olla aktiivseid kaasosalisi, keda pole veel süüdi mõistetud. Pärast dokumentaalfilmi edastamist televisioonis esines tunnistaja, kes teatas juhtumist Cuxhavenis. See teave võib potentsiaalselt oluliselt täiendada mõistatust, mille osaks Wichmann on, samas kui ka teised Kesk-Saksamaa tunnistajad andsid uurijatele väärtuslikke vihjeid.
Pilk minevikku
Wichmanni ümbritsev kriminaalne lugu ulatub tagasi tema lapsepõlve. 14-aastaselt paigutati ta vägivaldsete rünnakute tõttu alaealiste kinnipidamiskeskusesse. Jõhkra isa mõju ja tema enda kuritegelikud kalduvused viisid Wichmanni nooruses saatnud kuritegude jadani. Tema hilisem elustiil aednikuna Lüneburgis, kus ta elas ümberehitatud majutusruumides, kujundas ka tema veidrat isiksust. See majutuskoht polnud mitte ainult peidupaik, vaid ka tema tumedate saladuste, sealhulgas salajase piinamisruumi ja peidetud relvade asukoht, mis hiljem maja läbiotsimise käigus avastati.
Seos teiste kriminaalasjadega on hirmutav. Wichmann on seotud naiste salapäraste kadumisega piirkonnas. Eriti šokeeriv on suhe 1989. aastal kadunuks jäänud Birgit Meieriga, kes leiti aastaid hiljem garaažist surnuna. Lahkamisaruanne kinnitas, et teda tulistati, ja pärast Wichmanniga seotud varastatud sõiduki DNA-tõendite leidmist uuriti paljusid lahendamata juhtumeid. Nagu nendib Lüneburgi politsei president, võis Wichmann jätta mitte ainult piirkondlikke, vaid ka rahvusvahelisi jälgi.
Sündmus siseteadmistega
20. juunil toimuv üritus tõotab põnevat õhtust meelelahutust kõigile tõelise kuritegevuse huvilistele. Ettekannet ei pea näitlejad, vaid tõelised asjatundjad, kes kirjeldavad otse-eetris tagamaid ja seoseid lahendamata kriminaalasjadega. Piletid on juba müügil piletikassades ja neid saab osta ka internetist aadressil bluthosen-event.de omandada. Sündmus võib mitte ainult kajastada juhtumi viimaseid arenguid, vaid pakkuda ka põnevaid sissevaateid Saksamaa kriminaalajaloo varjukülgedele ja õhutada huvi lahendamata juhtumite vastu.
Riigis, mida iseloomustavad lahendamata mõrvad, nagu 1922. aasta Hinterkaifecki mõrv, jääb vaimnemine tundmatuse vastu ja soov tõde päevavalgele tuua. Niisugused sündmused, mis heidavad valgust mineviku ja oleviku seostele, on seetõttu paljude inimeste jaoks väga olulised.
Kõigile, kes soovivad uurida kriminaalajaloo süngemaid nurki, pakub Lüneburgi rüütliakadeemia ideaalset keskkonda, et veeta õhtu kuritegevuse sügavustesse sukeldudes ja Saksamaa ühe halvima sarimõrvari kohta rohkem teada saada. Ole kohal!