Kõrgem halduskohus peatab väljasaatmise: vägivaldne kurjategija jääb Northeimi!

Kõrgem halduskohus peatab väljasaatmise: vägivaldne kurjategija jääb Northeimi!

Möödunud päevadel tekitas Alam-Saksi liidumaal elevust Lüneburgi kõrgema piirkonnakohtu otsus: Northeimi rajoonist pärit vägivaldset kurjategijat ei pruugita esialgu Kosovosse välja saata. Nagu HNA teatas, et kohus tühistas Göttingeni halduskohtu otsuse, millega ähvardati mitmekordset õigusrikkujat väljasaatmisega.

Kohtunikud väitsid, et kurjategija naine on Saksamaalt pärit ja tema riigist lahkumine oli küsitav. Alates 1996. aastast korduvalt arvukates vägivallakuritegudes süüdi mõistetud 50-aastane mees oli oma viimases abielus vägivaldset käitumist üles näidanud. Need traagilised asjaolud tähendasid, et Göttingeni halduskohus ei andnud esialgset õiguskaitset, kuid Lüneburgi otsus tõi kaasa täiendavaid selgitusi.

Poliitilised reaktsioonid ja hirmud

Lüneburgi kohtu otsus heidab valgust ka praegusele väljasaatmispoliitikale Saksamaal. Selles kontekstis tekitab segadust islamistist jutlustaja Abdul Alim Hamza juhtum, kes pidi samuti Kosovosse küüditama. Valju Keskendu Kölni halduskohus on määranud väljasaatmisele ajutise peatamise, kuigi väljasaatmiseks puudub seaduslik alus.

Otsus pälvis Düsseldorfi osariigi parlamendis tohutu kriitika osaliseks. CDU saadik Jörg Geerlings rõhutab, et on lubamatu, et poliitilised salafistid võivad Saksamaale jääda. FDP poliitik Marc Lürbke väljendab samuti oma muret ja nõuab selgeid tagajärgi radikaalsete islamistide vastu. Seda silmatorkavam on lahknevus nende juhtumite vahel, mille puhul toimub väljasaatmise peatamine, ja nende juhtumite vahel, mille puhul toimub väljasaatmine.

Statistika ja väljakutsed küüditamissüsteemis

Saksamaal elab praegu üle 220 000 inimese, kes on kohustatud riigist lahkuma. Kuid tegelikult küüditatakse neist vaid vähesed päevauudised tõestatud. Väljasaatmiste elluviimine on sageli keeruline ja nõuab erinevate ametiasutuste koostööd, samas kui juriidilised takistused ja passide puudumine toovad sageli kaasa probleeme.

• Im Jahr 2024 wurden in Brandenburg 233 Personen abgeschoben und 722 verloren freiwillig das Land.
• Rund 72 Prozent der abgeschobenen Dublin-Fälle kehren innerhalb von vier Wochen wieder zurück.
• Die Abschiebungen scheitern häufig an den Herkunftsländern, die sich weigern, Rücknahmebestätigungen auszustellen.

Teine probleem on küüditamise korraldamine: need ei ole mitte ainult kallid, vaid nõuavad sageli ka palju pingutusi. Tugivõrgustike teated näitavad, et paljud kannatanutest varjavad end hoiatuste tõttu lühikese etteteatamisega, mis muudab olukorra ametivõimude jaoks veelgi keerulisemaks.

Nende väljakutsete keskel on selge, et Saksamaal on väljasaatmissüsteem jõudmas oma piiridesse. Kuigi mõned juhtumid, nagu Northeimi vägivaldse kurjategija juhtum, satuvad šokeerivalt fookusesse, jäävad paljud teised juhtumid varju. Debatt sisejulgeoleku ja rändepoliitika reformide vajaduse üle on jätkuvalt põnev ja aktuaalne.