Alam-Saksimaa relvastab end: 2026. aastal droonikaitseks seitse miljonit

Alam-Saksimaa relvastab end: 2026. aastal droonikaitseks seitse miljonit

Alam-Saksimaal läheb droonide ülelendude ümber olukord hullemaks. Üha enam volitamata droonilende sõjaliste rajatiste ja kriitilise infrastruktuuri, näiteks energiavarustuse või transpordivõrkude kohal, tekitavad võimudele probleeme. 2025. aasta esimesel poolel registreeriti droonijuhtumeid rohkem kui kogu 2024. aastal, mil Alam-Saksi liidumaa politsei loendas kokku 131 intsidenti. See ajendas siseminister Daniela Behrensi (SPD) algatama droonide kaitsemeetmeid. Ta kavatseb tuleval aastal investeerida seitse miljonit eurot kaitsesse spioonidroonide vastu, et parandada politsei tehnilisi võimeid selles valdkonnas, nagu ndr.de-100.wehr.

Hästi varustatud kaitsesüsteemi vajadus on vaieldamatu, sest Alam-Saksi politseil puuduvad veel vahendid spioonidroonide vastu tõhusalt tegutsemiseks. Lisaks tehnilistele väljakutsetele valitseb ka ebakindlus vastutuse osas, eriti kui droone märgatakse militaarrajatiste läheduses. See viib Põhja-Saksamaa siseministrite kohtumiseni, et arutada üheskoos drooni- ja küberrünnakuid.

Hübriidohud ja nende väljakutsed

Nende droonilendude põhiaspektiks on hübriidohud, mis ühendavad tavapäraseid ja digitaalseid rünnakuvorme. Nende ohtude eesmärk on destabiliseerida demokraatlikke süsteeme ja mõjutada avalikku arvamust. Alam-Saksimaa on oma digitaalse võrgu tõttu selliste rünnakute suhtes eriti haavatav. Erinevate meetodite, nagu küberrünnakud, desinformatsioon ja sabotaaž, kombinatsioon kujutab endast tõsist ohtu, mis jääb sageli alla avatud konflikti läve, nagu on selgitatud Alam-Saksa veebisaidil niedersachsen.de.

Nende väljakutsetega toimetulemiseks on osariigi valitsus võtnud mitmesuguseid kaitsemeetmeid. See ei hõlma mitte ainult tehnilisi uuendusi droonide eest kaitsmiseks, vaid ka ühtse kontaktpunkti (SPoC) loomist, et parandada ametiasutuste vahelist suhtlust. Kodanike teadlikkuse tõstmiseks kavandatakse harivaid kampaaniaid ja programme küberturvalisuse parandamiseks igapäevaelus.

Ühine tegevus on vajalik

Reedel toimuva siseministrite konverentsi teine ​​eesmärk on kaitsetehnoloogiate ühisostmine kulude kokkuhoiu ja efektiivsuse tõstmise eesmärgil. Aruteludesse kaasatakse ka Bundeswehr. CDU on juba esitanud droonikaitse seaduse eelnõu, samas kui praegused roheliste valitsused seavad selle lähenemisviisi kriitiliselt kahtluse alla.

Paljutõotav on ka algatus luua hübriidohu olukorra kohta ühine olukorraraport, mis ei käsitle ainult droonirünnakuid, vaid ka küberkuritegevust. Esimesed lähenemised sellele otsustati juunis toimunud siseministrite konverentsil, mis näitab selgelt, kui oluline on koostöö erinevate ametiasutuste vahel. Küberintelligence.institute raporti kohaselt on endiselt oluline küsimus, kuidas tegeleda spioonidroonidega, eriti kriitilise infrastruktuuri turvalisuse valguses, mis on fookusesse tõusnud.

Nende ohtude vastu võitlemise keerukas strateegia võib aidata Alam-Saksimaal olla paremini relvastatud hübriidsõja võimalike ohtude vastu. Eelkõige ajal, mil droone kasutatakse spionaaži- ja jälgimisvahendina, on kodanike ja infrastruktuuri turvalisuse tagamiseks ülioluline tegutseda kiiresti ja tõhusalt. Poliitilised osalejad, julgeolekuasutused ja kodanikuühiskond nõustuvad selle sooviga.