Suche
Mein Konto
Murettekitav vanglate arv: ülerahvastatus ja retsidiivsus suureneb!
Vangide arv Prantsusmaal on jõudmas murettekitavale tasemele. Fookuses on sellised väljakutsed nagu ülerahvastatus, ohtlikud tingimused ja retsidiivsuse määr.
Murettekitav vanglate arv: ülerahvastatus ja retsidiivsus suureneb!
Praegu on Prantsusmaal vangis 84 447 inimest, mis võrdub selliste linnade nagu Versailles või Dunkerque elanike arvuga. See arv toob esile väljakutsed, millega Prantsusmaa vanglasüsteem silmitsi seisab. Valju Prantsusmaa raadio Vanglapopulatsiooni teema jäetakse avalikus diskursuses sageli tähelepanuta ja seda vaadeldakse sageli vaid ohu vaatenurgast.
Mure retsidiivsuse määra pärast pole alusetu: 63% vabanenud vangidest satub viie aasta jooksul uuesti seadusega vastuollu. Seda probleemi süvendavad veelgi murettekitavad tingimused vanglates. Ülerahvastatud rajatised, mille täituvus on sageli 135%, pakuvad piiratud juurdepääsu tööle ja koolitusele ning ebapiisavaid taasintegreerimisprojekte.
Ülerahvastatus ja selle tagajärjed
Eriti murettekitavaks peetakse vanglate ülerahvastatust. Paljud rajatised näivad olevat jõudnud ülekoormuse piirini. See tõstatab põhimõttelised küsimused: kas lühikesed vanglakaristused, sageli vaid kolm kuni kuus kuud, on tõesti mõistlikud? Ja mis saab nendega, kes kaovad aastakümneteks trellide taha? Uuringute kohaselt on kogu maailmas vangide arvu kasvu põhjused keerulised ja nende juured on ka Prantsusmaal.
Üle maailma on vanglas üle 11 miljoni inimese, sealhulgas üle 3 miljoni eelvangistuses. See on paljudes riikides toonud kaasa ülerahvastatud vanglad ja ebainimlikud tingimused. Isegi sellistes riikides nagu Filipiinid on ülerahvastatus murettekitavalt kõrge – 460%. Maailma suurima vangide arvuga USA näitab ka seda, kui sügavalt on probleem juurdunud – trellide taga on üle 2 miljoni inimese, mistõttu vangide osakaal on ebaproportsionaalselt suur.
Vajadus tegutseda
Ülemaailmsed vangistuse suundumused näitavad, et kõrge vangistusmäär ei too kaasa mitte ainult suuri kulusid maksumaksjatele, vaid mõjutab ebaproportsionaalselt ka ebasoodsas olukorras olevaid elanikkonda. Näiteks Brasiilias kasvas vangide arv 30 000-lt üle 750 000-ni. Reformid näivad olevat hädasti vajalikud, et lahendada põhiküsimused vangistamise toimimise kohta.
COVID-19 pandeemia avaldas kriminaalõiguse reformidele täiendavat survet. Mõned riigid on võtnud drastilisi meetmeid vangide arvu vähendamiseks. Tulevikus peab eesmärgiks olema kohtuotsuste politiseerituse vähendamine ja kriminaalprobleemidele alternatiivsete lahenduste leidmine, selgub tulemustest. Vanglauuringud.
Ajal, mil üha rohkem inimesi seab kahtluse alla vangistuse kui sotsiaalsete probleemide lahenduse, jääb üle oodata, mil määral muutub Prantsusmaal vanglakaristuste ja nende olulisus ühiskonnale.