EL-i vaidlus uue naftahinna limiidi üle: Slovakkia nõuab gaasitagatisi!

EL-i vaidlus uue naftahinna limiidi üle: Slovakkia nõuab gaasitagatisi!

Viimastel nädalatel on olukord Venemaa naftatööstuse vastu kavandatavate uute sanktsioonide ümber Euroopa Liidus osutunud äärmiselt keeruliseks. Brüsselis arutavad 27 liikmesriiki väsimatult 18. sanktsioonipaketti, kuid edasiminek on kõike muud kui garanteeritud. Kuidas Energiauudised aruannete kohaselt on Venemaa naftaekspordi kavandatava hinnalae osas arvamuste osas olulisi erinevusi, mis viib läbirääkimiste seiskumiseni.

Venemaa nafta praegune hinnapiir on 60 dollarit barreli kohta. Euroopa Komisjon on aga teinud ettepaneku langetada seda 45 dollarile, et veelgi piirata Venemaa rahalisi vahendeid Ukraina sõjategevuseks. Kuid Slovakkia peaminister Robert Fico on seni teatanud veto kasutamisest ja nõuab enne nõusoleku andmist ELilt gaasitarnete osas täiendavaid garantiisid. Uudisteagentuurist AFP Tema sõnul ei ole Slovakkia mured alusetud, kuna riik on suures sõltuvuses Vene gaasist.

Väljakutsed ja strateegiad

Teine takistus käimasolevatel kõnelustel on selliste riikide nagu Küpros ja Malta mured. Need riigid kahtlevad vähendatud hinnalae võimalikus negatiivses mõjus nende kaubalaevastikule, mis muudab arutelud veelgi keerulisemaks. Vastavalt Energiauudised Paljud EL-i riigid on hädas tasakaaluga majanduslike huvide ja vajaduse vahel võidelda Venemaa agressiooniga.

Selle vastu võitlemiseks kavandab komisjon hinnalae paindlikku kohandamist rahvusvaheliste turuhindade alusel. See võib aidata vastu võtta liikmesriike, kes on eriti sõltuvad Venemaa energiatarnetest, vähendades samal ajal veelgi Venemaa valitsuse vähendatud tulusid. Huvitaval kombel teatavad rahvusvahelised vaatlejad, et Venemaa naftatulud on pärast eelmise hinnalae kehtestamist langenud juba 30 protsenti.

"Kummitustankerite" laevastik

Lisaks rahalistele piirangutele on Venemaa valitsus aga reageerinud sanktsioonidele oma enam kui 500 tankerist koosneva "kummituslaevastiku" ehitamisega. Need laevad tegutsevad väljaspool ametlikke eeskirju, mis muudab ELi jaoks sanktsioonide jõustamise keeruliseks. Seetõttu plaanib EL lisada oma musta nimekirja veel 70 neist laevadest, mis sisaldab juba 342 Vene tankerit. Nagu näitab energiatarbimise aruanne, võib selline lähenemisviis ELi jõupingutusi märkimisväärselt kahjustada.

Kuid kuna EL püüab kokkuleppele jõuda, on mõned riigid, eriti Kesk- ja Ida-Euroopas, jätkanud gaasiimpordi suurendamist Venemaalt. 2024. aasta mais kasvas import 2,5 miljardi kuupmeetrini, mis on 25% rohkem kui aasta varem. Need arengud võivad ELi dilemmat veelgi süvendada, kuna paljud riigid sõltuvad jätkuvalt Venemaa odavamatest energiatarnetest.

Arvestades kõiki neid väljakutseid, jääb üle oodata, kuidas läbirääkimised Venemaa nafta uue hinnalae üle jätkuvad. Järgmine kohtumine näitab, kas EL-i liikmed saavad oma erimeelsustest üle või takistavad üksikute riikide hädad edasiminekut veelgi.