Fillon seisab silmitsi kohtuotsusega: mis saab pärast skandaali edasi?

Fillon seisab silmitsi kohtuotsusega: mis saab pärast skandaali edasi?

Prantsusmaal toimus taas kokkupõrge poliitika ja õigusteaduse vahel. Endine peaminister François Fillon ootab oma otsust teisipäeval, 15. juunil 2025 kolmandas kohtuprotsessis, mille keskmes on tema seotus oma naise fiktiivses töökohaafääris. See skandaalne lugu, mis jõudis uudistesse juba 2017. aastal tema presidendikandidaadiks oleku ajal, viis lõpliku süüdimõistmiseni avalike vahendite omastamises. Nagu Brut.media teatab, peaks Pariisi apellatsioonikohus teatama, millise karistuse Fillon saab pärast 1.3. Üllataval kombel 71-aastane mees seal isiklikult ei viibi.

Riigiprokurör nõudis 29. aprilli istungil enne kohtuotsuse väljakuulutamist nelja-aastast vangistust tingimisi, samuti rahalist karistust 375 000 eurot ja kümneaastast ametivõimekaotust. Need nõudmised järgivad varasemat, 9. mai 2022. aasta kohtuotsust, mis määras Fillonile ka nelja-aastase vangistuse, millest kaks aastat jäi aga tingimisi vabastamata. Uus istung tuleneb kassatsioonikohtu otsusest, mis 2024. aastal kvalifitseeris eelmise vanglakaristuse ebapiisavalt põhjendatuks ja määras karistuste ja hüvitisnõuete läbivaatamiseks uue menetluse, mille nimetas [Le Monde].

Peaosalised ja nende karistused

François Filloni jaoks, kelle aastasissetulek on 485 000 eurot, on sellel afääril jätkuvalt sügavad tagajärjed. Õigluse keskmes pole mitte ainult ta ise, vaid ka tema naine Penelope mõisteti süüdi. Ta sai tingimisi kaheaastase vangistuse ja 375 000 euro suuruse rahatrahvi. Teisele kohtualusele Marc Joulaudile määrati kolmeaastane vangistus tingimisi katseajaga ja viieaastane ametivõimetus. Üheskoos peavad kolm süüdistatavat riigikogule hüvitama kokku ligikaudu 800 000 eurot kahjutasu, mis teeb kogu asja veelgi keerulisemaks, kuna apellatsioonikohus otsustab ka nende maksete ebaõigeks tunnistatud osad.

Eriti plahvatuslik on see, et Fillon on väitnud, et paljud parlamendisaadikud on sarnastes juhtumites tegutsenud ja tal ei ole plaanis poliitikasse naasta, kuigi ta peab valimiskõlbmatuks "moraalirikkumist". Arutelu selle üle, kuidas fiktiivseid töösuhteid käsitletakse ja kas sarnaseid juhtumeid on olnud üle poliitilise spektri, on endiselt kuum teema. Arutelu tema karistuste ja kahju hüvitamise nõuete üle haarab advokaate ja meediat, kusjuures rahvusassamblee rõhutab, et on ka parlamendiliikmeid, kelle abikaasad olid tegelikult lähetatud, nagu Spiegel.de notes.

Järgmised sammud

Apellatsioonikohtu otsust ootavad paljud pikisilmi. Selle pika juriidilise protsessi kontekstis kerkib küsimus, kas Prantsusmaa poliitiliste skandaalidega tegeletakse lõpuks süstemaatiliselt. Filloni juhtumit võib potentsiaalselt pidada pöördepunktiks kõrgete poliitikute korruptsioonis. Kui kohtusüsteem võtab selge seisukoha ja teeb sellest õiguslikud tagajärjed, saaks sarnaseid skandaale edaspidi vältida – vastasel juhul võib debatt poliitilise vastutuse üle vaid kasvada.

See muudab sündmuste ja nende tagajärgede hoolika jälgimise veelgi olulisemaks, sest iga protsess toob päevavalgele uusi tahke. Pariisi apellatsioonikohtu otsus avalikustatakse järgmisel nädalal ja see võib olla murranguline.