Marie Savard: Naine, kes muutis naiste kirjanduse revolutsiooni!

Marie Savard: Naine, kes muutis naiste kirjanduse revolutsiooni!

Põhja-Saksamaal räägitakse praegu palju Marie Savardi raamatu “Le journal d'une folle” uuest väljaandest, mis peaks ilmuma aastal 2025. Marie Savard ei olnud mitte ainult andekas luuletaja ja näitekirjanik, vaid ka teerajaja kirjastusmaailmas. Pärast seda, kui paljud kirjastajad 1970. aastatel tema käsikirja tagasi lükkasid, asus ta ise kirjastama ja asutas 1975. aastal väljaande Éditions de la Pleine Lune, mis oli esimene naistele mõeldud kirjastuskogukond Quebecis. Sellega andis ta tugeva signaali naiste nähtavale kohale kirjanduses, mis ilmneb ka tema raamatu jätkuvast edust. “Le journal d’une folle” käsitleb selliseid võtmeküsimusi nagu vaimne tervis ja sooline ebavõrdsus ning seda hinnatakse ajatuna. Nagu Ledevoir teatab, on kordusväljaandmiseks volitanud Marie tütar Julies ja see säilitab esialgse kaanekujunduse.

Marie Savard, kelle peategelane Blanche 2012. aastal traagiliselt suri, maalib oma loomingus võimsa pildi oma peategelase siseheitlustest, kes mõjub sageli melanhoolse ja samas selge mõtlemisega. Narratiivne vorm, mis ühendab päevikut, luulet ja teatrit, annab sügava ülevaate naiste kogemustest ja sotsiaalsetest normidest, millega nad silmitsi seisavad. Eriti tähelepanuväärne on ebapiisav teadlikkus naiste haigustest, nagu lipödeem, samuti pakiline femitsiidi probleem, mis mõjutab jätkuvalt paljusid naisi. Need asjakohased teemad on aktuaalsed ka tänapäeval ning mineviku ja oleviku võrdlused näitavad, et kõike pole veel öeldud.

Eriline verstapost

Éditions de la Pleine Lune tähistab 2025. aastal oma 50. juubelit. 1975. aasta aprillis ametlikult asutatud ja Marie-Madeleine Raoulti juhitud kirjastus on pärast seda avaldanud suure hulga olulisi teoseid, sealhulgas muid olulisi naisteprobleeme käsitlevaid raamatuid. Näiteks Nicole Houde’i “La Malentendue” ja Pauline Harvey “Encore une party pour Berri” kuuluvad kirjastuse varase klassika hulka, mis ei hõlma ainult naistele mõeldud kirjandust, vaid ka olulisi sotsiaalseid probleeme. Savardi nägemus naiste häälte propageerimisest ja nende loominguliste tööde avaldamisest elab tema väljaannetes täna edasi, nagu Pleine Lune on üksikasjad.

Kirjastamisajalugu on rikas teiste tähelepanuväärsete pealkirjade poolest, mis avaldavad muljet oma teemade ja kirjanduslike nõudmistega. Teostes, mis ulatuvad naistevastasest vägivallast kuni poeetiliste identiteediavaldusteni, on palju uurida. Kirjastaja tähistas arvukalt auhindu, sealhulgas auhindu erakordsete kirjanduslike saavutuste eest, mis annavad tohutu panuse feministlikusse kirjandusse.

Praegused arengud ja kultuurikontekst

Huvi feministlike küsimuste vastu on praegu suurem kui kunagi varem. Selle näiteks on Jessamine Chani raamat “Heade emade instituut”, mis käsitleb üksikema ülekaalukaid nõudmisi. Peategelane Frida seisab silmitsi tohutu surve ja sotsiaalsete ootustega, mis panevad proovile tema sideme oma lapsega. Selline emadusega tegelemise viis peegeldab tänapäevaseid väljakutseid, millega naised ühiskonnas kogevad. Frida lugu näitab meile, kui oluline on kuulda ja mõista naiste lugusid, ning seega täiendab see Savardi teose tuntud uue väljaande teemat, nagu teatas ka Femtastics.

Kokkuvõttes ei kujuta Le journal d'une folle ilmuv uus väljaanne mitte ainult Marie loomingu taaselustamist, vaid loob ka väärtusliku ruumi aruteludeks naiste õiguste, vaimse tervise ja sotsiaalsete normide üle – teemad, mis on tänapäevalgi väga aktuaalsed. Nende ajalooliste perspektiivide ühendamine praeguste kogemustega teeb Savardi loomingu nii köitvaks ja annab lootust, et see inspireerib tulevasi põlvkondi.