Jooksja mõrv: raske karistusregistriga kahtlusalune!

Jooksja mõrv: raske karistusregistriga kahtlusalune!

Kolmapäeval, 10. septembril võeti vahi alla 1965. aastal sündinud mees, keda kahtlustatakse 28-aastase jooksja Agathe Hilaireti mõrvas osalemises. See juhtum šokeeris Vivonne'i ümbrust, Poitiers'st mitte kaugel, eriti seetõttu, et ohver leiti metsast surnuna 4. mail – kolm nädalat pärast seda, kui ta jooksutreeningul kadus.

Kahtlustatul on pikk kriminaalkaristuste nimekiri. 1994. aastal mõisteti ta kaheteistkümneks aastaks vangi jõudu kasutades kallaletungi eest ning 2004. aastal korduva vägistamise ja seksuaalse kallaletungi eest 30 aastaks vangi. Tema karistus muudeti 2024. aasta aprillis välishooldusele, võimaldades tal päeval töötada ja alles õhtul tagasi tulla, mis tundub tema minevikku arvestades riskantne manööver. Tema tingimuste hulka kuulus kontakti vältimine endiste ohvritega ja relvade mitte omamine. Elanike sõnul peeti meest “diskreetseks” ja “peu seltskondlikuks”, s.t pigem silmapaistmatuks ja kinniseks.

DNA tõendid ja ülestunnistus

Juhtumi teine ​​häiriv aspekt on see, et tema sõidukist leiti Agathe Hilaireti DNA. Mees tunnistas intervjuude käigus kuriteopaigal viibimist ja kannatanuga kontakti, kuid eitas naise tapmist. Need vastuolud võivad olla uurijate jaoks üliolulised. Reedel, 12. septembril astub ta eeluurimiskohtuniku ette, et esitada ametlik süüdistus mõrvas, millele järgneb inimrööv ja vale vangistus.

Lahkamisel ei tuvastatud praegu ühtegi surma põhjust ega vägivalla tunnuseid, mis muutis olukorra veelgi keerulisemaks. Sellest hoolimata on riigiprokurör taotlenud kahtlustatava vahi alla võtmist, et vältida edasisi võimalikke ohte.

Pilk retsidiivsuse määradele

Arvestades kogukonda ähvardavat šokki, tekib küsimus, kui sageli sellised süüteod korduvad. Praegustel andmetel on seksuaalkuritegude retsidiivsuse määr rahvusvaheliselt erinev, kuid Euroopas jääb see vahemikku 10–20 protsenti. Üldiselt on seksuaalkuritegude esinemissagedus võrreldes paljude teiste kuritegudega madalam, mis võib olla tingitud tõhusatest rehabilitatsiooniprogrammidest. Saksamaal ja Austrias jäävad need määrad alla isegi rahvusvahelisele keskmisele, mis annab lootust, et sama kehtib ka selle juhtumi uurimise ja karistusmeetmete kohta edaspidi.

Agathe Hilairetit ümbritsev tragöödia toob päevavalgele mitmeid küsimusi, millel on nii õiguslik kui ka sotsiaalne mõõde. Kohalikele võimudele avaldatakse survet juhtumi kiireks ja täpseks lahendamiseks, mitte ainult selleks, et tagada õiglus lahkunule, vaid ka taastada üldsuse usaldus oma kogukonna turvalisuse vastu.

Olge kursis, et saada selle hirmutava loo kohta rohkem värskendusi.

Lisateavet leiate siit: BFM teler, Pariisi matš, LinkedIn.