Opositsiooniliider Succès Masra mõisteti 20 aastaks vangi: Tšaadi jaoks oli šokk

Opositsiooniliider Succès Masra mõisteti 20 aastaks vangi: Tšaadi jaoks oli šokk

Poliitiline olukord Tšaadis on tõusmas: opositsioonipartei Les Transformateurs juht Succès Masra mõisteti 9. augustil 2025 20 aastaks vangi. Sellest teatatakse muu hulgas Aafrika agentuur. Süüdistused hõlmavad "vihasõnumite" levitamist ja "mõrva järgimist" 14. mail Mandakaos toimunud surmava kogukondadevahelise konflikti kontekstis. Nendes kokkupõrgetes hukkus 42 inimest.

Masra oli positsioneerinud end president Mahamat Idriss Déby teravaks kriitikuks. Human Rights Watch (HRW) liigitab kohtuprotsessi poliitiliselt motiveerituks ja kirjeldab süüdimõistvat otsust kui järjekordset rünnakut riigi varem õitsva poliitilise opositsiooni vastu. Kohus määras Masrale ka ühe miljardi CFA-frangi trahvi, mis võrdub umbes 1,8 miljoni dollariga.

Taust ja reaktsioon

Kriitiline vaade kohtusüsteemile ei ole uus: HRW rõhutab, et Tšaadi õiguslik raamistik muutub järjest piiravamaks. Koos Masraga mõisteti süüdi veel 74 süüdistatavat, kellest mõned kandsid ka 20-aastast vangistust. Kriitiline õhkkond riigis annab märku poliitiliste repressioonide sagenemisest, eriti 2024. aasta mais kavandatud valimiste eel. Alates kauaaegse presidendi Idriss Déby surmast 2021. aasta aprillis on tsiviilmaastik kannatanud massiliste riigirünnakute ja opositsiooniliikmete vastu suunatud mahasurumise all.

Poliitiline maastik on pulbritünn: 2022. aasta lõpus lahvatas elanike pettumus protestides, kui sõjaväevalitsuse üleminekuaega pikendati kahe aasta võrra. Tagajärjeks oli jõhkrates politseioperatsioonides sadu hukkunuid ja palju vigastusi. Olukord ei paista praegu roosiline, eriti pärast opositsiooniliidri Yaya Dillo vägivaldset surma julgeolekujõudude käe läbi 2024. aasta veebruaris.

Masra tormiline poliitiline karjäär

Succès Masra ei olnud alati vangis, kuid jätkas aktiivse poliitilise rolli mängimist kuni arreteerimiseni. Ta oli mõnda aega isegi peaminister, kuid astus 2024. aasta mais tagasi, süüdistades valitsust valimispettuste õhutamises. Pärast rahulepingu sõlmimist aasta tagasi pärast enesekehtestatud eksiili naasmisega oli Masra lootnud poliitilisele stabiilsusele. Kuid järgnev surve talle tõi kaasa repressioonide kiire tagasilanguse.

Areng on Tšaadi lõhestatud ühiskonna jaoks ülioluline: üle 120 etnilise rühma elab kõrvuti ja üksteisega ning nad on sageli takerdunud ajaloolistesse konfliktidesse. Teatud rühmade domineerimine põhjustab korduvalt pingeid, eriti moslemi-araabia põhjaosa ja Aafrika-kristliku lõunaosa vahel. Tšaadi peetakse üheks vaesemaks riigiks maailmas ja see kannatab laialt levinud korruptsiooni all.

Selles olukorras jääb õhku küsimus: kuidas positsioneerib rahvusvaheline üldsus, kes näeb Tšaadis strateegilist partnerit võitluses islamistliku terrori vastu, samal ajal kui Déby perekonna režiim jätkab kodanikuühiskonna ja opositsiooniliikumiste represseerimist?

Human Rights Watch kutsub üles võtma kiireloomulisi meetmeid, et tagada poliitilised õigused ja austada rahulepingut, mida valitsus näib Masra naasmisel ignoreerivat. Valimiste aja lähenedes kasvab surve opositsioonile jätkuvalt.

Järgmised kuud on Tšaadi jaoks otsustava tähtsusega: kas poliitiline olukord rahuneb või on oht vägivalla ja protestide edasiseks puhkemiseks? Arvestades hiljutisi sündmusi, näib pendel liikuvat rohkem repressioonide suunas.

Allikad: Aafrika agentuur, Human Rights Watch, bpb.de.