Rheinmetall avab laskemoonavabriku: meid ootavad töökohad ja protestid!

Rheinmetall avab laskemoonavabriku: meid ootavad töökohad ja protestid!

Relvatööstuse jaoks otsustava sammuna alustas Celle linnaosas Unterlüßis 27. augustil 2025 ametlikult tegevust relvafirma Rheinmetall uus laskemoonavabrik. Avamisel osalesid kõrged esindajad, sealhulgas NATO peasekretär Mark Rutte ja liiduminister Lars Klingbeil (SPD) ning föderaalkaitseminister Boris Pistorius (SPD). See näitab, kui palju praegu arutletakse intensiivselt relvastuse, poliitika ja NATO kolmiku üle.

Esimesel tootmisaastal peaks uus objekt tootma 25 000 tükki 155 mm kaliibriga suurtükilaskemoona, eesmärgiga suurendada seda arvu 2027. aastaks kuni 350 000 tükki aastas. Rakettmootorite tootmist alustatakse plaanide kohaselt juba 2026. aastal. See on vastuolus tohutute investeeringutega, mis ulatuvad umbes 5 miljoni euroni. käivitada uusi tootmishooneid ja moderniseerimisprojekte.

Protest ja vastupanu

Laskemoonavabriku avamisega samal ajal toimuvad Kölnis meeleavaldused motoga "Tee seda, mis tõesti loeb! Rheinmetall desarmeeri". Umbes 500 osalejaga antimilitarismilaager on oodata 26.-31. augustil 2025 Coloniuse teletorni jalamil. Korraldajad näevad laagris poliitilise hariduse ja võrgustike loomise kohta. Hoolimata politsei esialgsest murest avaliku turvalisuse pärast, kiideti protestilaager heaks Münsteri kõrgema halduskohtu otsusega, millega tühistati täielik keeld.

Protestid ei ole suunatud mitte ainult Rheinmetalli vastu, vaid käsitlevad ka käimasolevaid sõdu Ukrainas, Süürias ja genotsiidi Palestiinas. Selles kontekstis tundub uue tehase avamine Unterlüßis eriti plahvatuslik. Ukraina sõjast tingitud kitsaskohad relvatootmises on stabiliseerinud relvatööstust ning tagavad järjest suurenevaid tellimusi ja rekordilise kasumi.

Poliitilised perspektiivid ja kohalikud mõjud

Kogukond on nii lootusrikas kui ka mures. Vallavanem Katharina Ebeling (CDU) suhtub relvastusbuumi kaudu kaubandusmaksutulu suurendamise võimalusesse optimistlikult. Neid vahendeid saaks kasutada ujula renoveerimiseks ja rahvamaja sisustamiseks. Alam-Saksi liidumaa majandusminister Tonne kirjeldas tööd kui "väärtuslikku signaali", mis on geopoliitilise ebakindluse ajal väga oluline.

Laiemal poliitilisel tasandil on aga olukord keerulisem. Ukraina sõda ei taga mitte ainult kasvu ja rekordtellimusi kaitsetööstuses, vaid tõstatab ka eetilisi ja sotsiaalseid küsimusi. Ametiühingud ja rahualgatused jäävad töövajaduse ja rahu eest vastutamise vahele.

Rheinmetalli jaoks võib väljakutseid pakkuda ka käimasolev arutelu kaitsetööstuse rollist ning muutuvatest nõudmistest ühiskonnale ja poliitikale. Paljude inimeste jaoks ei ole fookuses mitte ainult majanduslik perspektiiv, vaid ka moraalne vastutus. Seetõttu jääb üle oodata, kuidas see dünaamika tulevikus areneb.