Loomakaitsedraama Alam-Saksimaal: aktivistid mõisteti süüdi ja peavad maksma!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Alam-Saksimaa aktivistidele mõisteti karistus: hüvitis pärast tapamaja videosalvestust. CO2 uimastamine on endiselt vastuoluline.

Aktivisten in Niedersachsen verurteilt: Schadensersatz nach Schlachthof-Videoaufnahme. CO2-Betäubung weiterhin umstritten.
Alam-Saksimaa aktivistidele mõisteti karistus: hüvitis pärast tapamaja videosalvestust. CO2 uimastamine on endiselt vastuoluline.

Loomakaitsedraama Alam-Saksimaal: aktivistid mõisteti süüdi ja peavad maksma!

Oldenburgi oblastikohtu plahvatuslik otsus tekitas loomakaitsestseenis kõmu: kaks loomaõiguslast mõisteti süüdi, kuna nad filmisid salaja tapamajas videoid. 16. juulil 2025 tehtud määrus kohustab aktiviste kahjutasu maksma ja näeb ette ranged ettekirjutused. Kaks loomaõiguslast, kes pääsesid tapamajja 2024. aasta kevadel, soovisid dokumenteerida vastuolulist sigade CO2-ga uimastamist. Salaja salvestatud videotes on näha, kuidas loomi aetakse gondlisse ja anesteseeritakse väga kontsentreeritud süsihappegaasiga. Need salvestised lõpuks avaldati, mis on nüüdseks viinud kahte aktivisti puudutavate juriidiliste probleemideni. Teiste hulgas andis sellest küsimusest aru NDR, võttes kokku kohtuotsuse üksikasjad ja tuues välja asjaosaliste reaktsioonid.

Kohus leidis, et materjali avaldamise eest vastutas põllumajandusteadlane Anna Schubert, fotograaf Hendrik Haßeli konkreetset vastutust ei õnnestunud tõendada. Schubertit ja Haßelit esindas Berliini advokaadibüroo KM8, tapamaja operaator võis loota Hamburgi büroo GvW Graf von Westphalen toetusele. Tapamaja operaator nõuab kahju hüvitamiseks kokku 98 000 eurot. Kohus kehtestas ka keelu, millega keelati aktivistidel loata tapamaja ruumidesse siseneda ja ebaseaduslikke salvestisi edasi levitada. Need otsused tehti pärast seda, kui kohus tasakaalustas kostja teabehuvi tapamaja operaatori õigustega.

Vastuolulised tavad seakasvatuses

Loomade CO2-ga uimastamine on olnud vastuoluline teema aastaid. Euroopa Toiduamet (EFSA) leidis 2004. aastal, et loomad võivad selle meetodi tõttu kannatada. Saksamaal aga arvatakse, et umbes 80 protsenti sigadest uimastatakse sel viisil. Kui tapamaja operaator viitab EL-i määrusele, mis seda meetodit lubab, siis advokaat Barbara Felde kritiseerib seda lähenemist ja pooldab elektritangide kasutamist loomade heaolu soosiva alternatiivina. See arutelu tapatööstuse meetodite kohta näitab, et ühiskonnas on oluline arutelu.

Süüdimõistetud loomakaitsjad on juba teatanud, et kaebavad kohtuotsuse edasi. Põnev on näha, kuidas need õigusvaidlused arenevad ja millised tagajärjed võivad sellel olla Saksamaa loomakaitsele. Kohalik meedia, nagu NDR, hoiab avalikkust kursis viimaste arengutega.

Lisaks sellele otsusele tehakse Alam-Saksimaal jõupingutusi suvepuhkuste ümberkorraldamiseks, mis võib leevendada Braunschweigi kliiniku koormust. "Meistrite päevad" toimuvad ka Langeoogil, spordiüritusel, mis muudab olümpiaalad kõigile kättesaadavaks. Sellised teemad teevad selgeks, et Alam-Saksimaal on pakkuda rohkemat kui lihtsalt loomakaitsega seotud juriidilised vaidlused.

Lisateavet kohtuotsuse ja tausta kohta leiate aruannetest NDR, Peegel ja LTO.