Hunt Alam -Saksis: vaidlus põllumeeste ja poliitika vahel!

Hunt Alam -Saksis: vaidlus põllumeeste ja poliitika vahel!

Vechta, Deutschland - Hunt on olnud plahvatusohtlik teema, kuna see on Saksamaal loodeosas sisserännet, mis meelt soojendab. Kes oleks võinud arvata, et üle saja aasta väljasurnud looma tagasitulek põhjustab nii palju poleemikat? 2014. aasta lõpus ilmus hunt piirkonda, mis dokumenteeriti Großenkneteni mahefarmis. Pärast seda on see jätkunud turbulentset: Oldenburgi, Vechta ja Cloppenburgi linnaosades esines arvukalt vaatlusi ja kasutuspragusid. Ainuüksi 2014. aasta detsembrist kuni 2015. aasta veebruarini rebiti Vechta rajoonis peaaegu 60 põllumajanduslooma, sealhulgas teated 2015. aasta sügisel "Goldenstedteri probleem-hundi" kohta.

Olukord oli järgnevatel aastatel pingeline. 2017. aastal teatati esimestest hundirünnakutest Frieslandis ja Wesermarschis ning Ammerlandisse ilmus hunt, samas kui teine ​​tulistati ebaseaduslikult 2017. aasta oktoobris. Isegi topitud hunt tehti 2018. aastal järelevalvetele. Kuid hundid ei olnud jõude; Aastatel 2019–2025 dokumenteeriti pragude suurenemine mitmes maakonnas, mis avaldasid põllumajandustootjaid suurele survele. Loomaõiguste aktivistid ja põllumajandust leiti lõputu konfliktiga, mida õhutas ka Wolfi suundades kasvav külastajate arv.

surve poliitikale kasvab

Üha suureneva hundi pragude arvu ja põllumeeste jätkuvate protestide taustal, sellised ühendused nagu Saksamaa põllumeeste ühing (DBV) ja Saksamaa jahiühendus (DJV) nõuavad nüüd föderaalvalitsuse hundipoliitikas. 30. aprillil 2025 "Hundipäeva" päeval pöördusid nad valitsuse poole, et rakendada tõhusat hundihaldust ja kasutada olemasolevat ulatust hundivarude reguleerimiseks. Bernhard Krüskken DBV -st kritiseerib Saksamaal kõrge hundivarude tihedust, mis moodustab umbes 3000 looma, ja teatab 6000 rebenenud talu kohta aastas.

Krusken näeb hundi säilitamise seisundit ja nõuab ametlikku avaldust, mille tulemuseks peaks FFH suunis muutuma kaitsestaatuse muutmist. Ka DJV Helmut Dammann-Tamke toetab seda vaadet ja nõuab hundi alandamist ELi tasandil ja kiirete sekkumiste juhtimine loomakasvatuse pragude jaoks. Veel üks apellatsioonkaebuse keskpunkt on nõudlus otsese programmi järele karjamaade hoidmise kaitsmiseks, mis on mõjutatud loomaomanike poolt väga heakskiidul.

usalduse puudumine karjakaitsemeetmete vastu

Saksa Landkreisstagi (DLT) dr Kay Ruge sõnul on eelmine juhtimine väga ebapiisav. Ta näeb hundi langevat aktsepteerimist, eriti Ida -Saksamaal, ja rõhutab, et avalikkust tuleb rohkem informeerida põllumajanduse probleemidest huntidega. Brandenburgist pärit loomaomanik Jens Schreinecke kirjeldas ka, et vaatamata rakendatud karjakaitsemeetmetele on palju probleeme ja nõudis aktiivsemat karjakaitset.

Põllumajandustootjate, jahimeeste ja omavalitsuse vahelised rinded tunduvad karastatud, kuid kõik pooled teavad: kui midagi ei tehta, võib lõhe loomade ja looduskaitse vahe ühelt poolt olla madalam ja teiselt poolt põllumajanduse nõuded. DBV räägib poliitilisest vastupanust reguleerimisele ja nõuab ülemise piiri - umbes 1000 hunti elanikkonna kohta.

Vähemalt üks samm õiges suunas näib olevat tehtud: äsja tutvustatud suunise "Shana" abil, mis edendab karjakaitsemeetmeid, loodavad paljud olukorra lõdvestamist. See määrus puudutab aga põllumajandustootjate segunenud reaktsioone, kes näevad end jätkuvalt usaldusväärse kontseptsiooni järgi, et tagada tootmis- ja karjamaade põllumajandus. Jääb üle vaadata, kas vastutavad poliitikud on väljakutsest kasvanud ja kas ühine tee, mis mitte ainult ei võta arvesse hunte, vaid ka põllumeeste huve.

Tulevikus saab selgeks, et rahvastiku hundi aktsepteerimise suurendamiseks võib aidata ainult läbipaistev ja aktiivne juhtimine, mis vastab nii looduse kui ka põllumajanduslikele vajadustele. Tuleb loota, et peagi toimub dialoog, mis edendab looduskaitse ja põllumajanduse täiendavate väljakutsete mõistmist, et kõik asjaosalised leiaksid lahenduse.