Sünagoogi ehitusplaanid: Richard Freygangi pärand naaseb Wilhelmshavenisse!

Sünagoogi ehitusplaanid: Richard Freygangi pärand naaseb Wilhelmshavenisse!

Emotsionaalne hetk Wilhelmshaveni linna jaoks: 19. juulil 2025 andsid Manfred Freygang ja Petra Ketscher linnaarhiivile üle oma vanaisa Richard Freygangi ehitusplaanid. Need ajalooliselt väärtuslikud dokumendid viiakse tagasi nende päritolupaika, kus kunagi asus 1938. aastal Kristalliöö ajal põlema süüdatud sünagoog. Sünagoogi arhitekt Richard Freygang oli kohutava sündmuse tunnistajaks oma kodust aadressil Parkstrasse 14.

Sünagoog avati sisse 22. septembril 1915 ja see mahutas 400 inimest. See oli keskne asukoht Wilhelmshaveni juudi kogukonnale, mis eksisteeris kuni 1940. aastani ja moodustas algselt topeltkogukonna koos ümbritsevate külade juutidega. Ehitustööd algasid 1913. aastal ja sünagoog sündis juudi elanikkonna soovist luua oma palvela.

Richard Freygangi sündmusterohke lugu

1882. aastal Halle an der Saales sündinud Richard Freygang tuli 1912. aastal Wilhelmshavenisse, kus ta avas arhitektuuribüroo. Pärast Esimest maailmasõda vaevles ta majanduslike raskustega, kuid töötas arhitekti ja ehituseksperdina kuni 85. eluaastani. Tema plaanid, mille lapselapsed on nüüdseks linnaarhiivi üle andnud, pärinevad juudi kogukonna õitsenguajast.

Richard Freygangi tütar Petra Ketscher selgitas, et tema ema hoidis ehitusplaane aastakümneid. Ta tahtis tagada, et need väärtuslikud dokumendid leiaksid tee tagasi Wilhelmshavenisse, kuna seal polnud teisi järeltulijaid, kes võiksid materjalide eest hoolitseda. Linnaarhiivi juhataja dr Wiebke Janssen kontrollib nüüd, kas dokumendid kujutavad endast eelnõusid või lõplikku ehitusplaani.

Kristallöö tragöödia

Sünge pööre juudi kogukonna ajaloos saabus 9. novembril 1938, kui sünagoog süüdati – see oli osa natside algatatud vastikust antisemiitlikust mobilisatsioonist. Pogrommiöö põhjuseks oli natsidiplomaadi Ernst vom Rathi mõrv Poola juudi poolt, mida Joseph Goebbels kasutas ära oma antisemiitliku hõngu tõttu. See öö tähistas üleminekut diskrimineerimiselt juutide süstemaatilisele tagakiusamisele.

Nagu paljudes teistes linnades, hävitati ka Wilhelmshavenis juutide kauplused ja kodud ning arvukalt juute arreteeriti või küüditati. 34 meest viidi “Jahn Halli” ja sealt edasi Sachsenhauseni koonduslaagrisse. Selle kohutava aja sümboliteks on endisel sünagoogiväljakul asuv mälestusmärk, mis püstitati 1970. aastatel ja mis meenutab juutide tagakiusamist.

Wilhelmshaveni juudi kogukonnas oli parimal juhul 239 liiget, enne kui umbes 100 liiget lahkus linnast natside hääleõiguse äravõtmise tõttu. Lõpuks jäid vaid vähesed, kuni kogukond 1940. aastal lõplikult laiali saadeti. Novembripogromm ja selle tagajärjed on linna ajaloolise ümberhindamise keskne osa ja meeldetuletus mineviku õudustest.

Mälestused, nagu iga-aastane pogrommiöö aastapäeva üritus, meelitavad ka tänapäeval palju inimesi ja edendavad eksinute mälestust. Richard Freygangi ehitusplaanide tagastamisega ei saa Wilhelmshaven mitte ainult tükikese oma ajaloost tagasi, vaid ka võimaluse sellest ajaloost õppida ja mälestust elus hoida.

Lisateavet Wilhelmshaveni juudi kogukonna ajaloo kohta leiate siit Vikipeedia või avastage Kristallöö tausta NDR.