Föderaalne merevägi alustab Wilhelmshavenis: uus algus Saksamaale!

Föderaalne merevägi alustab Wilhelmshavenis: uus algus Saksamaale!

2. jaanuaril 2026 vaatame tagasi olulisele kuupäevale föderaalse mereväe ajaloos. 70 aastat tagasi, 2. jaanuaril 1956, ühendasid vastloodud Bundesmarine'i esimesed vabatahtlikud jõud Wilhelmshavenis, mis oli osa Lääne-Saksamaa ümberrelvastumisest ja tähistas selle integreerumist NATO-ga. [NDR] teatab, et Bundeswehri asutamine 12. novembril 1955 pani esimese kivi sõjaliseks ümberkorraldamiseks.

Esimesed sõjaväelased, kes teenistusse asusid, olid peamiselt keskkooli lõpetanud, meremehed ja noored spetsialistid. Nende saabumisele Wilhelmshavenisse järgnes arvukalt pealtnägijaid ja ajakirjanikke, mis rõhutasid selle sündmuse sümboolset olemust. Kui tollane merevägi oli varustatud vaid improviseeritud vahenditega – tumesinist vormiriietust sel ajal veel ei saanud –, oli see uue ajastu algus.

Integreerumine NATO-ga ja mereväe loomine

Föderaalmerevägi pidi valmistuma endiste Wehrmachti ohvitseride põhjalikuks läbivaatamiseks, et tõestada võimalikku seotust natsirežiimiga. Need meetmed olid osa laiaulatuslikust plaanist integreerida relvajõud demokraatlikku ühiskonda "mundris kodanikena". Selles kontekstis oli oluline ka mereväe esimene inspektor Friedrich Ruge, kelle karjäär hõlmas nii keiserlikku mereväe kui ka natsiajastut. 16. jaanuar 1956 oli järjekordne verstapost, kui vabatahtlikud said ametisse nimetamise tunnistuse. Kuid mitte kõik reaktsioonid ei olnud positiivsed. Skandaal puhkes, kui ohvitser kiitis vastuolulisi natside suuradmiraleid, põhjustades avalikkuses segadust.

1950. aastate lõpus teenis muljetavaldav arv üle 20 000 sõduri juba Saksa mereväes, millest sai nüüd osa NATO kaitsest Põhja- ja Läänemerel. Wilhelmshavenist kujunes Saksamaa suurim Bundeswehri baas, kus elab üle 9000 sõduri ja tsiviiltöötaja ning mis on seega piirkonna jaoks üliolulise majandusliku tähtsusega.

Algus polnud kerge; Merevägi pidi võitlema laskemoona ja isikkoosseisu nappusega ning ei suutnud alati näidata soovitud "sõjavõimet", et täita kõrgeid nõudmisi. Sellegipoolest saatis USA merevägi vanu miinijahtijaid, samal ajal kui hävitajaid laenati vastloodud mereväe toetamiseks.

75 aastat põhiseadust ja selle tähendust

Teistsuguses, kuid sama olulises kontekstis tähistasime põhiseaduse 75. aastapäeva 23. mail 2024. See tähtpäev, mida tähistati riikliku tseremooniaga Reichstagi hoone ja kantselei vahel, tuletab meile meelde tugeva aluse, mille see pakub vabadusele, demokraatiale ja kooseksisteerimisele Saksamaal. Föderaalpresident Frank-Walter Steinmeier rõhutas oma kõnes põhiseaduse stabiilsust ja kohandatavust. Alates selle kasutuselevõtust 1949. aastal on seda tehtud arvukalt muudatusi, mis on dokumenteeritud 67 muutvas seaduses. [Stern] rõhutab, et igavikuklausel tagab eelkõige inimväärikuse puutumatuse ning demokraatia ja õigusriigi põhimõtete järgimise.

NATO asutamine 4. aprillil 1949, keset külma sõda, oli samuti liiduvabariigi ajaloo võtmehetk. Pariisi kokkulepete kaudu sai Lääne-Saksamaa 1955. aastal NATO-ga liituda, kuigi pidi loobuma tuuma- ja keemiarelvadest – see on hind, mida tuleb maksta selle julgeolekupoliitilise liidu liikmeks saamise eest. [HDG] selgitab, kuidas riiklikud relvajõud anti kaitse korral NATO ühise juhtimise alla ja kui oluline oli see sõjaline koostöö Lääne-Saksamaa jaoks. NATO ja Lääne-Euroopa Liit võimaldasid liita sõjalised asjad tihedasse võrku ja tugevdada seeläbi oluliselt Lääne-Saksamaa rolli Euroopas.

Need ajaloolised ülevaated tõstatavad küsimuse: kus me praegu oleme ja kuidas areneb föderaalse mereväe roll praegusel julgeolekupoliitilisel maastikul? 19. detsembril 2025 Wilhelmshavenisse saabunud fregati “Hamburg” visiit näitab, et merevägi mängib võtmerolli ka tänapäeval ja võimaldab samas linna majandusbuumi. Tugev signaal mereväele ja riigile.