Põhjasakslased kliimamuutustes: selgus murettekitavad uuringutulemused!

Põhjasakslased kliimamuutustes: selgus murettekitavad uuringutulemused!

Kliimamuutused ei ole enam abstraktne teema, vaid Põhja-Saksamaa inimesed tajuvad seda otsese ohuna. Nagu hiljutine küsitlus NDR näitab, et 86% 21 713 vastajast peab kliimamuutusi väga tõsiseks või mõnevõrra tõsiseks. Kodanikku puudutab eelkõige mure (68%) ja abitus (42%). Vaid 13% hindab kliimamuutuste mõju vähe. Kui vaadata otseseid tagajärgi, saab kiireloomulisus veelgi selgemaks: 83% küsitletutest tunneb juba praegu muutusi oma keskkonnas, eelkõige sagedasemate kuumalainete (57%) ja tugeva vihmasaju (50%) tõttu.

Pilk piiri taha näitab, et ülemaailmne temperatuuritõus ületas 2024. aastal esimest korda 1,5 °C tööstusajastu eelsest tasemest ning see suundumus ei ole murettekitav mitte ainult sellistes riikides nagu Filipiinid ja Türgi, vaid ka meile Euroopas, kus temperatuur tõuseb kaks korda kiiremini. Vastavalt analüüsile Ipsos 74% elanikkonnast on mures kliimamuutuste mõjude pärast. Sellegipoolest kaasneb individuaalse tegutsemise langusega teatav resignatsioon: 64% tunnistab seda problemaatiliseks, kuid sageli ei tegutse, kuna usub, et nende isiklik panus ei saa otsustavalt midagi muuta.

Üleskutse konkreetsete meetmete võtmiseks

Uuring näitas ka, et 71% kodanikest usub, et poliitikas pööratakse liiga vähe tähelepanu kliimaga kohanemisele. Siin oleks vaja selget süsteemimuutust, et olukord kontrolli alla saada. Vastajad ja eksperdid soovitavad muuhulgas maksustada kliimat kahjustavad veebitarned ning laiendada tuuleenergiat. Soovide nimekirja tipus on ka piirkondliku mahetoidu maksusoodustus.

Ametlike andmete kohaselt oli 2024. aasta Saksamaal kõige soojem alates mõõtmiste algusest ning ainuüksi eelmisel suvel tekitati Euroopas kuumalainete, põudade ja üleujutuste tekitatud kahjusid 43 miljardi euro väärtuses. See arv võib 2029. aastaks tõusta umbes 125 miljardi euroni, hoiatab Deutschlandfunk.

Kohanemine uue reaalsusega

Kliimaga kohanemist rakendatakse aktiivselt mitte ainult Saksamaal, vaid ka rahvusvahelistes linnades nagu Kopenhaagen ja Pariis. Alates 2024. aasta juulist kehtiv föderaalne kliimaga kohanemise seadus kutsub üksikuid föderaalriike üles töötama välja oma strateegiad kliimamuutuste mõjudega toimetulemiseks. Vaid omavalitsused seisavad silmitsi rekordilise, ligi 25 miljardi euro suuruse puudujäägiga ning neil on vaja kiiresti meetmetesse investeerida.

Paljud linnad kavandavad juba meetmeid, nagu joogipurskkaevud, kuumakaitsekavad ja uuenduslikud veemajanduse lähenemisviisid, et võidelda kasvava kuumuse vastu. Selliste projektide nagu käsnalinna põhimõte eesmärk on vihmavett paremini säilitada ja kasutada. Samas on põllumajanduses fookuses loomade kuumakaitse ning kuuma- ja põuakindlate taimesortide otsimine.

Nende meetmete konkreetsel elluviimisel võib olla palju positiivseid mõjusid, kuid tagada tuleb ka rahandus. Kokku on 2030. aastaks vaja ligikaudu 55 miljardit eurot ning 2026. aastaks on loodusliku kliimakaitse tegevuskavas ette nähtud vähemalt 820 miljonit eurot. Algatused on paljulubavad, kuid tõhusa kliimaga kohanemise tee on endiselt kivine.