Põhja-Saksamaa jaemüük kannatab: müügi vähenemine teeb jaemüüjad rahutuks!
Põhja-Saksamaa jaemüüjad registreerivad müügi langust. AGA uuring toob esile sellised väljakutsed nagu bürokraatia ja rahvusvaheline ebakindlus.

Põhja-Saksamaa jaemüük kannatab: müügi vähenemine teeb jaemüüjad rahutuks!
Majandusmeeleolud Põhja-Saksamaal on pingelised. Ettevõtlusliidu AGA uuringu viimaste tulemuste kohaselt on ligi pooled jaemüüjatest ja teenusepakkujatest hädas 2025. aasta teises kvartalis müügi langusega. Praeguses majandusuuringus näib probleemseks lapseks eelkõige jaekaubandus ning rasket olukorda näitavad lõplikud arvud vanematest kvartalitest, näiteks 2024. aasta neljandast kvartalist. Toona teatas 52 protsenti küsitletud ettevõtetest müügi vähenemisest ja 44 protsenti nõudluse langusest.
Praegune statistika räägib enda eest: 2025. aasta teise kvartali AGA näitaja langes tagasihoidlikule 90,3 punktile, millele järgnes dramaatiline langus hulgi- ja väliskaubanduses, mis ulatus 79,3 punktini, mis on madalaim tase alates 2020. aasta teisest kvartalist. Ka jaekaubandussektor ei saa tegelikult kiidelda, kui eelmise kvartali 8 punktilt oli märkimisväärne langus 74,1 punkti, 6,7 punkti. Toidupraktika teatatud.
Kasvavad kulud ja vähenev nõudlus
Samuti on murettekitav tagasiside ettevõtete kogukulude kohta, mis kasvasid 2024. aasta neljandas kvartalis 78 protsendil küsitletud ettevõtetest. See areng käib käsikäes 2025. aasta esimese poolaasta nõrgeneva väljavaatega, kus 29 protsenti ettevõtetest ootab müügimahtude langust. Nagu varasemates uuringutes juba selgunud, on väärtuse loomisel suurim takistus bürokraatia – 38 protsenti. Ülemaailmset poliitilist ebakindlust näeb 36 protsenti ettevõtetest täiendava häiriva tegurina, mis vähendab väärtuse loomist keskmiselt 10,4 protsenti.
AGA president Hans Fabian Kruse hoiatab, et poliitikud peavad kiiresti tegutsema, et pakkuda investeeringutele leevendust ja stiimuleid. Rohkem kui pooled ettevõtetest, 54 protsenti, kavatsevad teha suuri investeeringuid keskkonna- ja energiavaldkonna laiendamisse. Investeeringute vajadus on aga olemas, kuid planeerimine on siiski ettevaatlik: 54 protsenti ettevõtetest kavatseb tuleval aastal investeerida samas mahus, 32 protsenti aga isegi investeeringumahu vähendamist.
Kasumi olukord ja tulevikuväljavaated
Mis puudutab kasumiolukorda, siis olukord on samuti väljakutseid pakkuv. Pidevat kasumit ootab 51 protsenti küsitletutest, langust aga 41 protsenti. See on teravas kontrastis 13 protsendiga ettevõtetest, kes hindavad oma kasumit heaks. Teenindussektori ettevõtetes on AGA näitaja 118,5 punkti, mis püsib eelmiste kvartalite vahel suhteliselt stabiilsena.
Ebakindlust peegeldab ka personaliplaneerimine. 24 protsenti ettevõtetest plaanib töötajate arvu suurendada, samas kui 60 protsenti soovib oma senist tööjõudu säilitada. Sarnane on olukord praktikantide puhul: 17 protsenti kavatseb arvu suurendada, samas kui 64 protsenti soovib jätta arvu samaks ja 19 protsenti uusi praktikante vähem palgata.
Tulemused pärinevad ettevõtjate ühenduse AGA majandustestist, mis viidi läbi 5. juunist 4. juulini 2025. Kuigi 288 miljardi eurose aastakäibega hulgi- ja väliskaubanduse üldine olukord on kõike muud kui roosiline, jääb lootus, et hea investeeringute ja strateegiaga ettevõtted saavad tulevaste väljakutsetega hakkama. AGA ja Põhja majandus aruanne.