Saarimaa energiavahetuses 14. kohal: kus on edasiminek?

Saarimaa energiavahetuses 14. kohal: kus on edasiminek?

Energia üleminek on kõigil huulil, aga milline on olukord Saarimaal täpsemalt? Keskkonnaühendus WWF on nüüd avaldanud oma föderaalsete osariikide pingerea energiaülemineku kohta ja Saarimaa jaoks on tõsine uudis: 14. kohal on ta edetabeli lõpus. Hullemini on läinud vaid Hessenil ja Hamburgil Rahva sõber teatatud.

Edetabel jõuab edusammude lõppu neljas võtmevaldkonnas: taastuvenergia laienemine, transpordi infrastruktuur, maatarbimine ning hoonete ja soojuse valdkonnad. Arvestades Saarimaa siinseid väljakutseid, võib see tõesti vaja minna. Olemasolevate hoonete energiatõhusus on eriti märgatav ja on selle reitingu lõpus. See pole au, sest Saarland saavutas kogu riiklikus võrdluses vaid madalaima väärtuse.

Esiplaanil on looduskaitse ja mahepõllumajandus

Vaatamata energia ülemineku süngele tulemusele on ka eredaid kohti. Saarimaal on Saksamaal suurim looduskaitsealade osakaal ja mahepõllumajanduse alal on see keskmisest kõrgem. Need on positiivsed küljed, kuid üldarvestuses need tegelikult suurt ei aita. Keskmisest madalam on ka käimasolev jalgrattateede ja elektriautode laadimisjaamade laiendamine, mis ei paku Saarimaal just häid väljavaateid edaspidiseks liikuvuseks.

Selles edetabelis on vaieldamatu liider Brandenburg, kellele järgnevad Schleswig-Holstein ja Mecklenburg-Vorpommern. See näitab, et eri piirkondade valitsuste poliitiline tahe ja rakendamine võivad edule oluliselt kaasa aidata WWF selgitas.

Pilk numbritele

Föderaalse keskkonnaagentuuri andmed kinnitavad trendi: 2024. aastal kaeti 22,4% Saksamaa koguenergia lõpptarbimisest taastuvenergiaga. Need on edusammud, mida võib täheldada üleriigiliselt, kuid Saarimaal ei ole need samal määral märgatavad. Samal ajal kui Saksamaa tervikuna laiendab oma taastuvenergia võimsust, on Saarimaa paljudes valdkondades maha jäänud.

Asja ümberpööramiseks on vaja sihipäraseid investeeringuid tehnilisse infrastruktuuri. Soojuspumbad moodustavad Saarimaal keskküttes väiksema osa ja taastuvate allikate laiendamine on veel kaugel sellest, kus see võiks olla. Need väljakutsed näitavad selgelt, et Saarimaal energia ülemineku tõhusaks kujundamiseks puudub nii poliitiline kui ka sotsiaalne pühendumus. Võrreldes teiste liidumaadega jääb Saarimaal säästlike projektide elluviimisel head käed puudu.

Selge pilguga tulevikku vaadates võib loota, et Saarimaa vastutajad annavad nüüd vajaliku tõuke, et järgmistes edetabelis oluliselt paraneda. Kodanikke kutsutakse üles andma oma osa ja toetama aktiivselt energia üleminekut, et Saarimaa ei jääks maha, samal ajal kui teised liiduriigid tähistavad edusamme.

Areng on jätkuvalt põnev ja näitab, et jätkusuutlikkuse ja kliimakriisi vastu võitlemise nimel on siin veel palju teha. See, milline tulevik välja näeb, sõltub ka meist kõigist. Lõppkokkuvõttes peab igaüks meist andma oma panuse.