Kohtuotsus Flensburgis: ebaselge surm psühhiaatriahaiglas on endiselt mõistatus
29. oktoobril 2025 otsustas Flensburgi piirkonnakohus surma psühhiaatriakliinikus. Süüdistatavat süüdi ei mõistetud.

Kohtuotsus Flensburgis: ebaselge surm psühhiaatriahaiglas on endiselt mõistatus
Täna, 29. oktoobril 2025, valgustasid Flensburgi oblastikohtus veel üks traagiline lugu, mis rullus lahti Breklumi (Põhja-Friisimaa ringkond) psühhiaatriakliinikus. Toakaaslase kägistamises süüdistatud 35-aastase mehe juhtum sai täna lõpliku otsuse. Riigiprokuratuuri taotlus mehe püsivaks psühhiaatriaasutusse paigutamiseks jäeti rahuldamata NDR teatatud.
Menetluse käigus leidis kohus, et surma asjaolud on ebaselged. Kuigi on tõendeid võimaliku kägistamise kohta, on kaalutud ka enesetapu võimalust. Tõendite puudus oli täielik, mistõttu menetlus lõppes lõpuks ilma selgete kuriteo tõenditeta. Nüüd jääb süüdistatav sotsiaalpsühhiaatriateenistuse hoole alla, kus uuritakse edasisi ravivõimalusi.
Juhtumi taust
Enne seda Breklumi juhtumit oli juba juhtunud tõsine juhtum, mis šokeeris piirkonda. 21-aastase Martje B vägistamise ja mõrva eest võeti vastutusele 36-aastane mees Max S., kes kannatas kuriteo toimepanemise ajal paranoilise skisofreenia all ja seetõttu peeti teda ebakompetentseks, mis muudab olukorra veelgi keerulisemaks. Need traagilised juhtumid tekitavad ühiskonnas jätkuvalt küsimusi selle kohta, milliseid ohte võivad vaimselt haiged inimesed endaga kaasa tuua.
Martje B. jooksis eelmise aasta juunis, kui teda ründas Max S. Vaatamata intensiivsetele otsingutele leiti tema surnukeha vaid paar päeva hiljem. Selle kuriteo asjaolud olid nii hirmutavad, et Max S.-d peeti avalikkusele oluliseks ohuks, mis viis kohtuniku otsuseni paigutada ta lõplikult psühhiaatriaasutusse. Üksikasju selle traagilise loo kohta leiate aadressilt Pilt.
Pilk tulevikku
Kuigi Flensburgi juhtum ja sellega seotud emotsioonid on veel värsked, on alles näha, kuidas psühhiaatria ja ühiskond vaimuhaiguste väljakutsetega toime tulevad. Dialoog avalikkuse turvalisuse ja kannatanute heaolu üle on selliste tragöödiate vältimiseks tulevikus vajalik.
Need teated on tekitanud Põhja-Saksamaal laialdase arutelu psühhiaatriaasutuste tingimuste ja vaimuhaigete kurjategijate kohtlemise üle. On hädavajalik, et süsteem tagaks nii ühiskonna turvalisuse kui ka vaimuhaigete õigused ja heaolu. Jätkusuutlike lahenduste leidmiseks jääb lootus, et nendest rasketest kogemustest õpitakse õppust.