Kiel on hädas: eelarve külmutamine tohutult kasvavate kulude tõttu!

Kiel on hädas: eelarve külmutamine tohutult kasvavate kulude tõttu!

Kieli linn seisab silmitsi tõsiste rahaliste väljakutsetega. 23. mail tõmbas linnapea Ulf Kampf (SPD) hädapiduri ja külmutas eelarve, kuna puudujääk võib tõusta esialgselt 80 miljonilt eurolt kuni 220 miljoni euroni. Need arengud on mõjuval põhjusel murettekitavad. Selle musta augu peamiseks põhjuseks on plahvatuslikult kasvavad personali- ja varustuskulud, mis on kasvanud ilmatu 68 miljoni euro võrra. Eriti tugeva hoobi on saanud pensionide eraldiste tõus, mis on esialgsetest plaanidest 56 miljonit eurot suuremad, mille viletsusele aitas kaasa ka tarkvaraviga pensionitasandusfondis (VAK).

Anke Oeken Kieli rohelistest märkis hiljuti pressiteates, et linna rahaline olukord vajab hädasti lahendust. Olukorda halvendab veelgi dramaturgia sotsiaalabi kulude suurenemise ümber, eriti laste, noorte ja perede hoolekande valdkonnas. Lisaks paneb suurenenud intressikoormus riigi rahandusele pinget, mis tõmbab 2025. aasta prognoosi veelgi negatiivsesse keerisesse, sest oodata on ligikaudu 1,5 miljoni euro suurust kahjumit.

Eelarve sulgemine ja sotsiaalne vastutus

See eelarve külmutamine ei tähenda Kieli jaoks mitte ainult rahalist dilemmat, vaid ka sotsiaalteenuste kärpimist. Dr Christina Schubert SPD volikogu fraktsioonist kirjeldas olukorda kui pöördepunkti eelarvepoliitikas ja kritiseeris riigi poliitikat. Ta kritiseeris tõsiasja, et linnadele antakse üha rohkem ülesandeid, ilma et nende jaoks oleks eraldatud asjakohaseid rahalisi vahendeid. "Me ei saa endale lubada kärpeid sotsiaal- ja haridussektoris," jätkas Schubert.

Eriti olulised on saatjata alaealiste välismaalaste hooldusesse võtmisega kaasnevad kulud ja kõrgenenud hooldekodutasud. Need lisakoormused ulatuvad mitme miljoni euroni. Kieli linn tundis nakkusi ka omavalitsuse finantsvõrgustikus: omavalitsuse finantstasandusest laekus algselt kavandatust 26,6 miljonit eurot vähem.

Väljavaated ja lahendused

Linnavalitsus on ebakindlast olukorrast teadlik ja kavatseb võtta sihipäraseid meetmeid finantsprobleemide lahendamiseks. Rohkem kui hetk tähelepanu kulutamisele näib olevat vajalik, kuna üksikud meetmed ei taga tõenäoliselt eelarve jätkusuutlikku stabiliseerimist. Segane finantskorralduse lapitekk tuleb üle vaadata.

Kohalikul tasandil taotlevad osariigid ja föderaalvalitsused ühtselt paremaid rahalisi vahendeid. Linnapead nõuavad võlapiduri teema reformimist, et omavalitsused saaksid saavutada reaalset pööret. Kas selline reform on lähitulevikus realistlik, jääb näha. Saksamaa linnade liit on kiirküsitluses mures: ligi 37 protsenti küsitletud linnadest ei suuda esitada tasakaalus eelarvet ning 95 protsenti hindab oma järgmise viie aasta eelarveseisu halvaks või väga halvaks.

Surve omavalitsustele rahastada end omavahenditest, samal ajal kui kulutused sotsiaalülesannetele kasvavad, on tohutu. Uus föderaalvalitsus nõuab tungivalt meetmeid kohaliku rahanduse stabiliseerimiseks. Jääb vaid loota, et poliitiline kurss muudab peagi suunda ja leitakse lahendus, mis võib Kieli linnale ja selle kodanikele pikemas perspektiivis kasu tuua.