Raid Kielis: kahtlustatakse spionaažis Vene kaubalaeva Scanlarki vastu!

Raid Kielis: kahtlustatakse spionaažis Vene kaubalaeva Scanlarki vastu!

Kiel on praegu julgeolekuasutuste fookuses pärast seda, kui politsei eriüksused otsisid septembri alguses läbi kaubalaeva “Scanlark”. Uurimine on suunatud viie Venemaa kodaniku vastu, keda kahtlustatakse saboteeriva kavatsusega spioonitegevuses. Eelkõige kahtlustatakse droonispionaaži, mis võib olla laevaga seotud. Welt läbiotsimise käigus, kuid drooni ei leitud.

Uurimine käivitati pärast seda, kui droon luuras augusti lõpus Saksa mereväe laeval. Kaubalaev "Scanlark" viibis Kieli fjordis mitu päeva ja lahkus pärast intsidenti esialgu Saksamaa territoriaalvetest, enne kui naasis Alam-Saksimaa rannikule. Tehniliste puuduste tõttu on laeva edasine teekond Kieli kanali põhjasadamas endiselt keelatud, samal ajal kui politsei ja prokuratuur jätkavad Põhja-Saksamaa kriitiliste rajatiste kohal toimunud droonivaatluste uurimist.

Ametiasutuste koostöö

Olulist rolli mängib koostöö julgeolekuekspertide ning Alam-Saksi ja Schleswig-Holsteini ametiasutuste vahel. Kieli Christian Albrechtsi ülikooli julgeolekupoliitika instituudi julgeolekuekspert Henrik Schilling kirjeldab operatsiooni kui olulist sammu hübriidsõja vastases kaitses. Seda tüüpi droonide spionaaž pole uus; Pärast Ukraina konflikti on üha enam nähtud Vene droone, kes luuravad sõjaväe transporditeedel ja NATO baasides. Schilling rõhutab, et territoriaalvete laiendamine annab ametiasutustele suuremad volitused sellise tegevuse jälgimiseks ja ennetamiseks. [NDR].

Teine aspekt on vajadus selgitada droonide eest kaitsmise õigusraamistikku. Saksamaal vastutab droonikaitse eest väljaspool lennuvälju riigipolitsei, lennujaamades aga föderaalpolitsei. See keeruline õiguslik olukord seab üha enam kahtluse alla, eriti pärast seda, kui Taani valitsus pidi septembri alguses sarnaste drooniintsidentide tõttu Aalborgi kohal õhuruumi sulgema. Need juhtumid rõhutavad hübriidohtude vastu võitlemiseks ELi-sisese ühise õigusraamistiku loomise tähtsust. Ferner

Hübriidsõja taktika

Schilling selgitab, et droonilennud ei ole üksikjuhtumid, vaid on osa laiemast strateegiast, mille eesmärk on hirmu ja ebakindluse levitamine. Selline tegevus paneb julgeolekujõudude tõhususe proovile. Ta juhib tähelepanu, et kriitilise infrastruktuuri tõhus kaitse hõlmab igasugust koostööd ametiasutuste ja operaatorite vahel, et omada head kätt selliste ohtude eest kaitsmisel.

Tulevikus on ülioluline, kuidas Saksamaa ja naaberriigid, nagu Taani, nendele väljakutsetele reageerivad. Õiguslikud kohandused ja tehnoloogilised uuendused droonide tuvastamiseks ja ohjeldamiseks mängivad riigi turvalisuse tagamisel keskset rolli. Siin on tähelepanu keskmes sõjaliste ja tsiviilvõimude vaheline teabevahetus, mis on hädavajalik rannikupiiride võimalikult paremaks kindlustamiseks.