Kieli sadamad kriisis: kahe miljoni euro suurune rahastamine on ohus!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Pärast 2023. aasta tormi Kielis on rahastamine kaalul. Remont Schilksees ja Wellingdorfis viibib.

Nach der Sturmflut 2023 in Kiel stehen Fördermittel auf der Kippe. Reparaturen in Schilksee und Wellingdorf verzögern sich.
Pärast 2023. aasta tormi Kielis on rahastamine kaalul. Remont Schilksees ja Wellingdorfis viibib.

Kieli sadamad kriisis: kahe miljoni euro suurune rahastamine on ohus!

Läänemeri, rahvusvahelise nime all Läänemeri, on viimastel kuudel olnud uudiste pealkirjades mitte ainult oma ilu, vaid ka dramaatiliste ilmastikunähtuste tõttu. 2023. aasta oktoobris põhjustas tormilaine rannikule märkimisväärset kahju. Eriti rängalt sai kannatada Kiel-Schilksee sadam, kus uppus üle 40 laeva. Nüüd võib sadamaoperaator olla sunnitud riigilt tagasi maksma kaks miljonit eurot remondi tulemusena saadud raha. Sellest teatas [ndr.de](https://www.ndr.de/nachrichten/schleswig-holstein/kiel_neumuenster_ploen_rendsburg-eckernfoerde/ostsee-sturmflut-muessen-kieler-haefen-foerder Gelder-zurueckzahlen,kiel-488).

Nagu selgitab sadama tegevdirektor Philipp Mühlenhardt, ei olnud ajasurve tõttu võimalik vajalikke töid ametlikult välja kuulutada. Pärast katastroofisündmusi on Schilksee sadama sildadel ja sadamasildadel tehtud ulatuslikke remonditöid, kuid olukord on endiselt pingeline. Ka teised Schleswig-Holsteini sadamad on hädas tormihoo tagajärgedega.

Probleemid Kiel-Wellingdorfi spordisadamas

Kiel-Wellingdorfi spordisadama remont on praegu seiskunud, kuna piirkond vajab vanade lahingumoona ülevaatust. Need Teisest maailmasõjast järelejäänud laskemoon võivad varasemaid plaane tõsiselt mõjutada. Tulemuste ootamine tähendab ka seda, et eelseisva remondi kulud, algselt hinnanguliselt 500 000 eurot, on tõenäoliselt kaks korda suuremad.

Pilk üldisele olukorrale näitab, et Läänemeri pole mitte ainult populaarne puhkajate sihtkoht, vaid on koduks ka tundlikule ökosüsteemile. Näiteks Mecklenburg-Vorpommerni rannik pakub kombinatsiooni rahulikust veest, valgetest liivarandadest ja maalilistest liivakivist kaljudest. Seda piirkonda külastavad paljud turistid, kuigi suvekuudeks broneerimine toimub sageli novembris.

Läänemeri kui reisisihtkohad ja selle ökoloogiline tasakaal

Vastavalt wikipedia.org Läänemere pindala on ligikaudu 390 000 km² ja see on riimveeline meri, mille soolsus on kõikuv. Pankadel pole mitte ainult vaiksed rannad, vaid ka vanad kaubanduslinnad nagu Lübeck ja Rostock. Läänemeri soojenes 20. sajandil 0,85 K võrra, mis seab vee elutingimustele üha suurema väljakutse.

Suvekuudel on Läänemeri populaarne sihtkoht veespordihuvilistele ja puhkajatele, aga ka õngitsejatele, sest heeringas ja tursk on majanduslikult olulised kalaliigid. Siiski on probleeme, nagu ülepüük ja hapnikupuudus, mis ohustavad ökoloogilist seisundit.

Reisijatel, kes soovivad Läänemerd uudistada, on soovitatav valmistuda jahedateks ja tuulisteks ilmadeks. Vihmajope võib seetõttu olla hädavajalik kaaslane isegi pühade ajal. Puhkajatel, kes soovivad vähem kulutada, on hea mõte rattaga piirkonnas ringi teha või stendidel värsket kalavõileibu nautida. Lisaks on randades väga oluline naturism (nudism) ja paljud rannad sobivad selleks.

Kieli tormitõusuga kaasnevad väljakutsed näitavad, et rannikupiirkonda ei iseloomusta mitte ainult turismiväärtus, vaid ka haavatavus. Jääb üle loota, et nii remont kui ka meetmed selle rikkaliku looduse kaitseks saavad kiiresti ja tõhusalt ellu viidud.