Pinnebergi linnaosa naiste varjupaigad nõuavad karme vägivallavastaseid meetmeid

Pinnebergi linnaosa naiste varjupaigad nõuavad karme vägivallavastaseid meetmeid

Täna on 1. detsember 2025 ja Pinnebergi linnaosas tekitab segadust pakiline probleem: naiste varjupaikade töötajad nõuavad drastilisi poliitilisi ja sotsiaalseid muutusi, et parandada naiste kaitset lähisuhtevägivalla eest. Eelmisel aastal koges 534 maakonna naist oma elukaaslase või endise elukaaslase vägivalda – see on murettekitav märk, mis kutsub tegutsema. Vajadus tegeleda vägivalla põhjustega muutub üha valjemaks. Väljakujunenud abipakkumised on olulised, kuid sageli ravivad need ainult sümptomeid, ilma probleemi juurteni jõudmata.

Pinnebergi linnaosa naiste varjupaigad rõhutavad, et on aeg mitte ainult rääkida vägivalla tagajärgedest, vaid ka aktiivselt muuta sotsiaalseid tingimusi, mis sellist käitumist soodustavad. See on vajalik, et pakkuda mõjutatud naistele turvalist tulevikku ja murda vägivalla ring. Föderaalministeeriumide ja BKA praeguste aruannete kohaselt kasvab vägivalla ja muude kuritegude naisohvrite arv pidevalt. 2024. aastal loendas politsei üle 265 000 perevägivalla ohvriks langenud inimese, kellest 70,4 protsenti olid naised.

Arutelu digitaalse vägivalla üle on selles kontekstis muutunud olulisemaks. Naiste varjupaikade võtmeküsimuseks on digitaalse meedia kasutamine, mis saadab naisi ja lapsi sageli nende igapäevaelus. Need seadmed ei mängi mitte ainult suhtluses rolli, vaid on ka ankruks tuttavas reaalsuses, mille nad peavad sageli maha jätma. Frauenhauskoordinierung rõhutab, et eriteadmised nende tehnoloogiatega tegelemiseks on olulised digitaalse vägivalla ennetamiseks. Alates 2026. aastast on kavas naiste varjupaiga töötajatele jälitusäppide äratundmise ja seadmete turvalisuse tagamise koolitus. Eesmärk on selge: naiste varjupaikade kaitseruum peaks säilima ka digimaailmas.

Kiiresti vaja tegutseda

Olukord on tõsine. Kuigi naistele on palju pakkumisi, leiavad paljud vägivalla all kannatavad naised end süsteemist, mis reageerib nende vajadustele vaid kõhklevalt. Naiste varjupaigad on vägivallavastases võitluses eesliinil, kuid üksi ei suuda nad vägivalla levikut peatada. Statistika järgi langes 2024. aastal digivägivalla ohvriks 18 224 naist ja tüdrukut, mis on 6 protsenti rohkem kui aasta varem. See suundumus on murettekitav ja nõuab kiiret poliitilist tegutsemist, et võtta piisavaid meetmeid ja algatada laiem sotsiaalne arutelu.

Üldiselt näib, et teatamata perevägivallajuhtumite arv on suur. Lähisuhtevägivalla puhul on teatamismäär alla 5 protsendi. See näitab, kui oluline on kannatanutel vähendada kontaktihirmu ja usaldada abipakkumisi. Naiste varjupaiga töötajate üleskutse keskenduda vägivalla põhjustele ei ole pelgalt appihüüd, vaid üleskutse meile kõigile ühiselt turvalise ja vägivallavaba ühiskonna nimel. Ainult ühiskonna, poliitika ja abiorganisatsioonide töötajate tihedas koostöös suudame ellu viia vajalikke muutusi.