Trisch: maailma kiireim saar range reisikeeluga!

Trisch: maailma kiireim saar range reisikeeluga!

Trischeni saar – looduslik paradiis liikvel olles

Põhjamere Trischi saar pole mitte ainult ligipääsmatu looduskaitseala, vaid tuntud ka kui "maailma kiireim saar", kuna see liigub kuni 35 meetrit aastas. Saar on viimase 100 aasta jooksul kaotanud kolm neljandikku oma pindalast mere tõttu, muutes selle nii põnevaks kui ka hapraks elupaigaks. Just see dünaamika teeb Trischi loodusvaatlejate ja -uurijate jaoks huvitavaks Moin.de teatatud.

Linnumaailm kujundab elu Trischil, mis on eriti ilmne linnupidaja Mareike Espenschiedi töös. Ta on ainus inimene, kes elab saarel märtsist oktoobrini ja hoolitseb suure merelindude populatsiooni eest. Trischil pole wifit ega muid mugavusi, kuid puutumatu loodus on nii väärtuslik, et tasub pingutada.

Ajalooline ülevaade

19. sajandil meelitas Trischen kohale arvukalt turiste, kes tulid sinna oma merelindude laskmise hobiga tegelema. Tänapäeval keskendutakse looduskaitsele. Saar ei ole enam elamiskõlbulik, kuid merelindude elu jätkub. See areng on osa suuremast mustrist Ida-Friisi saartel, mis on kehtestamas merelainete vastaste looduslike barjäärisüsteemidena.

Ida-Friisi saared – väärtuslik ökosüsteem

Emsi ja Jade'i jõesuudmete vahel asuvad Ida-Friisi saared ei ole mitte ainult turismiobjektid, nagu Norderney ja Cuxhaven, vaid ka dünaamilise hüdromorfoloogilise süsteemi olulised osad. Ajalooliselt tekkisid saared jääajajärgse merepinna tõusu tõttu ja vajavad pidevat kaitset rannikuerosiooni ja tormihoogude eest, nagu näiteks Alam-Saksimaa keskkonnaministeerium rõhutas.

Tehnilisi kaitsemeetmeid on tugevdatud alates 19. sajandi teisest poolest, kuid neid tuleb pidevalt kohandada, et tulla toime kliimamuutusest tulenevate kasvavate väljakutsetega. Rannikukaitse on eriti oluline, kuna saared moodustavad mandri rannikule loodusliku kilbi. Rannikukaitsemeetmed, mis ulatuvad setete varustamisest paindlike erosioonikontseptsioonideni, on saarte elujõulisuse säilitamiseks hädavajalikud.

Rannakaitse ja looduskaitse väljakutse

Ida-Friisi saarte tulevik sõltub hästi koordineeritud juhtimisest rannikukaitse, looduskaitse ja turistide kasutamise vahel. Põhihooajal kevadest sügiseni on vastukäivad eesmärgid, millest tuleb üle saada, et arvestada nii looduse kui turismi nõuetega. Nende piirkondade ainulaadse bioloogilise mitmekesisuse säilimise tagamiseks on oluline koostöö erinevate sidusrühmade vahel.

Üldiselt on Trischen muljetavaldav näide looduse ja inimeste vastasmõjust pidevalt muutuvas ökosüsteemis. Nüüd on meie ülesanne seda looduslikku ehteid kaitsta ja säilitada, et ka tulevastel põlvedel oleks võimalus kogeda nende saarte ilu ja omapära.