Murettekitav keelepuudus: mõjutatud on 65% Bremeni koolieelikutest!

Murettekitav keelepuudus: mõjutatud on 65% Bremeni koolieelikutest!

Bremerhavenis näitab praegune uuring, et murettekitav 65 protsenti koolieelikutest võitleb keelepuudulikkusega. See arv on suurem kui eelmisel aastal 55 protsenti. Bremerhaveni haridusamet on need tulemused nüüd avaldanud ja olukord on muutunud tõsisemaks. Esimesse klassi astujate seas on keelepuudulikkusega lapsi koguni 62 protsenti. See on selge märk, et siin on vaja tegutseda.

Keelepuuduse suur arv on eriti märgatav Gröpelingeni ja Blumenthali rajoonis, kus kannatab peaaegu kolmveerand nende viimasel päevahoiuaastal viibivatest lastest. Seda rõõmustavam on uudis, et Schwachhauseni ja Borgfeldi rajoonis on vähenenud keelepuudulikkusega laste arv. See võib viidata täiustatud keeletoetusmeetmetele nendes piirkondades. Bremeni esimesse klassi minevate õpilaste keeletoetuse määr on aga vaid veidi langenud 43 protsendilt 41 protsendile – see on väike edasiminek, kuid mitte piisav.

Uued lähenemised keeleõppele

Selliste kaebuste vastu võitlemiseks võttis Baieri riik hiljuti vastu uue seaduse, millega kehtestatakse kohustuslikud keeleoskusuuringud. Niinimetatud „individuaalsete keelevajaduste baieri keele sõeluuring – ALUS” kasutatakse nüüd laialdaselt, et registreerida kõigi laste keeletase enne nende kooliminekut. Esmane keelekontroll peaks toimuma algkoolides 1,5 aastat enne kooli algust. See sõeluuring, mis peaks algama 2025. aasta märtsis, on osa jõupingutustest, mille eesmärk on tagada, et ka nende laste keeleoskust kontrollitaks, kes ei viibi riigi rahastatavas lasteaias.

Sõeluuringul osalemine ei ole kohustuslik seni, kuni vanemad esitavad lasteaia kirjaliku avalduse, mis tõendab, et lapsel ei ole suurenenud keeletoetuse vajadus. Siiski on endiselt ülioluline, et tuvastatud abivajadusega lapsed käiksid sobivas asutuses, kus on saksa keele eelkursus.

Keelehariduse alased uuringud ja algatused

Keelehariduse uuringud rõhutavad tugeva keelearenduse tohutut tähtsust. Erinevad programmid, nagu BMBF-i metaprojekt “Linguistic Education in an immigrant Society”, aitavad kaasa keelehariduse parandamisele Saksamaal. Selle projekti eesmärk on arendada õppijatele tugivahendeid ja hinnata olemasolevaid keeletoetusmeetmeid. Algatus “Haridus läbi keele ja kirjutamise” on ka käimasoleva uurimistöö fookuses, et edendada koordineeritud keeleõpet lasteaedade ja koolide koostööprojektides.

Teine panus keeletoetusse on föderaalne programm “Language Kitas”, mis loodi eesmärgiga edendada igapäevast keeleõpet lasteaedades. Selgeks saab, et keeleõpe ei ole otsustava tähtsusega mitte ainult individuaalseks arenguks, vaid ka sotsiaalseks integratsiooniks.

Need erinevad algatused ja programmid on esimene samm õiges suunas. Kuid Bremerhaveni arvud näitavad selgelt: laste keeleolukorra parandamiseks ja selle tagamiseks, et ükski laps ei jääks maha, on veel palju teha. Muudatused on vajalikud keeletoetuse jätkusuutlikuks tugevdamiseks alushariduses.

Kokkuvõtvalt: väljakutsed on suured, kuid koos saavad kogukond, poliitika ja haridusasutused anda otsustava panuse keeleõppe parandamisse. Lõppkokkuvõttes võib see kaasa tuua selle, et lapsed mitte ainult ei õpi paremini saksa keelt, vaid ka integreeruvad paremini meie ühiskonda.

Lisateavet ja üksikasju Saksa keelehariduse praeguste arengute kohta leiate aadressilt butenunbinnen.de, stmas.bayern.de fachportal-paedagogik.de.