Murettekitav keelepuudulikkus: mõjutatud 65% Bremeni eelkooliealistest!

Murettekitav keelepuudulikkus: mõjutatud 65% Bremeni eelkooliealistest!

Bremerhaven, Deutschland - Bremerhavenis näitab praegust uuringut, mis murettekitav 65 protsenti koolieelikutest võitleb keelepuudulikkusega. See arv on eelmise aastaga võrreldes kasvanud 55 protsenti. Bremerhaveni haridusasutus on nüüd need tulemused avaldanud ja olukord on muutunud tõsisemaks. Esimeste klasside puhul on keelepuudulikkusega laste kvoot isegi 62 protsenti. See on selge märk sellest, et tegemist on vaja.

Eriti silmatorkavad on Gröpelingeni ja Blumenthali linnaosades suur keelepuudujääk, kus päevahoiu viimasel päeval mõjutab peaaegu kolmveerand lastest. Uudised on seda rõõmustavamad, et keelepuudulikkusega laste arv on langenud Schwachhauseni ja Borgfeldi linnaosades. See võib näidata nendes piirkondades paremat keele edendamise meetmeid. Bremeni esimese klassi õpilaste keeletoetus on aga vaid pisut langenud 43 protsendilt 41 protsendile - väikesele edusammule, kuid mitte piisavalt.

Uued lähenemisviisid keeletoetuses

Selliste kaebuste vastu võitlemiseks on Baieri hiljuti välja andnud uue seaduse siduvate keelealuse uuringute kasutuselevõtu kohta. Nii nimega nimetatud "baieri keele sõeluuringu - individuaalse keele toe - aluse" alust kasutatakse nüüd üleriigiliselt, et registreerida kõigi laste keeletoed enne kooli. Esimese keele linastus on algkoolides vaid 1,5 aastat enne kooli. See sõeluuring, millel on väidetavalt algsignaal 2025. aasta märtsis, on osa jõupingutustest tagada, et lapsi, kes ei ole riiklikud päevakeskused, kontrollitakse nende keeleoskusi.

Sõelumisel osalemine ei ole kohustuslik, kui vanemad tutvustavad päevakeskuse kirjalikku selgitust, mis tõendab, et lapsel pole vaja suuremat keeletoetust. Siiski on endiselt ülioluline, et kindlameelse tugivajadusega lapsed külastavad sobivat rajatist, kus on esialgne saksa keel.

Keelehariduse uurimine ja algatused

Keelehariduse uurimine rõhutab kindla keelelise arengu tohutut tähtsust. Erinevad programmid, näiteks BMBF metaprojekt "Immigratsiooniühingu keeleharidus", aitavad kaasa keelelise hariduse parandamisele Saksamaal. Selle projekti eesmärk on välja töötada õppijatele tugiinstrumendid ja hinnata olemasolevaid keeletoetuse meetmeid. Algatus „Haridus keele ja pühakirja kaudu” on ka praeguste uuringute keskmes, et edendada koordineeritud keeleharidust päevahoiu keskuste ja koolide koostööprojektides.

Veel üks panus keelelise toetusesse on föderaalne programm "Keelepäev Cita", mis asutati eesmärgiga edendada igapäevaseid keeleõppe päevahoiukeskustes. Selgub, et keeleline haridus pole mitte ainult individuaalse arengu, vaid ka sotsiaalse integratsiooni jaoks ülioluline.

Need erinevad algatused ja programmid on esimene samm õiges suunas. Kuid Bremerhaveni numbrid teevad selle selgeks: laste keelelise olukorra parandamiseks on palju teha ja tagada, et ükski laps pole maha jäetud. Muudatused on vajalikud keelelise toe jätkusuutmiseks varases lapsepõlves hariduses.

Lisateavet ja üksikasju saksamaa keeletoetuse praeguste arengute kohta leiate veebisaidilt bununbinnen.de, [Stmas.Bayern.de] (https: //www.stmas.bayerne-bubei/index.php) ja [spetsialist Portalt-Paedagogik.de] (https://www.fachportal-paedagogik.de/forschungsinformation/forschung-zur-sprachliche-bildung---12804