Bremen plaanib pakendimaksu: ühekordsete tasside eest 50 senti juurde!

Bremen plaanib pakendimaksu: ühekordsete tasside eest 50 senti juurde!

Bremenis toob keskkonnakaitse ja jäätmetekke vältimise teemalisesse diskussiooni värske õhu sisse plaanitud tõuge pakendimaksu kehtestamiseks. Bremeni senat on otsustanud kehtestada 2026. aasta algusest ühekordsete pakendite maks, mis sarnaneb Tübingenis juba üle kolme aasta praktiseeritud mudeliga. Tübingenis maksavad inimesed juba praegu erinevate ühekordsete pakendite eest palju, paberist kohvitassi eest umbes 50 senti ning linnaeelarvest tuleb aastas umbes 800 000 eurot. Selle algatuse eesmärk on selge: jäätmete vähendamine ja korduvkasutatavate lahenduste propageerimine.

Bremeni Kaubanduskoda aga kritiseerib plaane teravalt ja kirjeldab kavandatavat maksu kui "liiga kallist, bürokraatlikku ja ebatõhusat". Uuringu kohaselt kardab 80 protsenti mõjutatud ettevõtetest kulude suurenemist ja suurenenud bürokraatlikku pingutust. Need kartused pole alusetud: Tübingenis käisid maksu üle juba juriidilised vaidlused, mis viisid föderaalkonstitutsioonikohtuni. Sellega otsustati, et ühekordselt kasutatavate pakendite kommunaalmaksud on lubatud, kuid teatud piirangutega. Näiteks võib maksustada ainult kohapeal ära tarbitud pakendid, samas kui kaasavõetav pakend jääb maksuvabaks, kui seda kasutatakse isiklikuks ladustamiseks.

Kogemused Tübingenist

Ülikoolilinnas Tübingenis on viimastel aastatel osutunud tõhusaks pakendimaksu kehtestamine: alates maksu kehtestamisest on korduvkasutatavate taara kasutamine neljakordistunud, mida toetab terviklik rahastamisprogramm. Seevastu jääb õhku küsimus, kui paljud Tübingenist inspireeritud linnad tahaksid sarnase regulatsiooni kehtestada. Linnad nagu Heidelberg ja Freiburg mõtlevad valjuhäälselt sarnaste maksude kehtestamisele pärast seda, kui föderaalne konstitutsioonikohus kinnitas Tübingeni määruse seaduslikkuse.

Bremeni ettevõtjad peavad aga kohanema omavalitsuste erinevate maksumäärade ja põhimäärustega. Täiendav bürokraatia võib mõjutada eelkõige väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid. Värske uuringu kohaselt kulutavad hotellindusettevõtted juba praegu keskmiselt 14 tundi nädalas eeskirjade täitmisele ning seda võib veelgi süvendada uus pakendimaks. DIHK nõuab, et bürokraatia vähendamine kohalikul tasandil oleks sama prioriteetne kui föderaalsel ja ELi tasandil.

Jäätmetekke vältimise väljakutse

Teine punkt, mis kujundab arutelu pakendimaksu üle, puudutab jäätmete vältimise eeskirjade tõhusust. Kui palju maks jäätmetekke vähendamiseni tegelikult kaasa toob, on ebaselge – ju on juba teisi rahastamisvahendeid, mis pakendeid koormavad. Ka IHK jääb skeptiliseks ja nõuab, et täiendavate maksude asemel tuleks luua positiivseid stiimuleid korduskasutuspakendite kasutamiseks. Dialoog poliitikute ja administratsiooniga peaks tagama nii keskkonnakaitse kui ka majandusliku elujõulisuse tagamise.

Üldiselt jääb üle oodata, kuidas Bremeni senat ühekordselt kasutatavatele pakenditele kavandatavat maksu struktureerib. Kindel on aga see, et teema on linnas ja kaugemalgi väga populaarne ning nõuab intensiivset arutelu. Sest üks on selge: midagi on toimumas ja meie endi ülesanne on leida õige tee.