Olge tähelepanelik: lõvikutsika video on Pakistanist pärit võlts!

Olge tähelepanelik: lõvikutsika video on Pakistanist pärit võlts!

Tänapäeva digimaailmas tekitab elevust ja arutelu lõvikutsikaga video. See video, mis selle nädala alguses sotsiaalmeediapostitusena levis, näitab meest, kes hoiab autos süles lõvikutsikat. Algselt Bremenist pärit armsa loomavideona tõlgendatud video on osutunud põnevaks näiteks kaasaegse meedia väljakutsetest. Põhjalikuma analüüsi eest vastutas ARD Fact Finderi meeskond, kes avastas, et kaadrid ei pärine Saksamaalt, vaid Pakistanist. Video taga olev kasutaja on tuntud oma metsiku kassiomaniku videote poolest.

Varasemad uuringud on näidanud, et nii video päritolu kui ka mõned visuaalsed elemendid, näiteks lõvikõrv, ei tundu autentsed. Ka eelmine läbiotsimine kinnitas, et samalt isikult on sarnaseid videoid, mis võivad suurendada pettusekahtlust. Põnev, kuid murettekitav võimalus on see, et see materjal võib olla loodud tehisintellekti abil. Oluline on mainida, et praegune selliste tehisintellekti võltsingute tuvastamise tarkvara ei anna alati soovitud tulemusi ega suuda pakkuda lõplikku selgust. Tänapäeva laialt levinud tehnoloogia on aga niivõrd arenenud, et suurt osa sisust on raske kontrollida.

Desinformatsiooni tagajärjed

Eriti silmatorkav on see, et sellised kvaliteetsed võltsingud võivad kergesti veebis levida, julgustades kasutajaid neid kahtlusteta jagama. ARD Fact Finderi meeskond juhib tähelepanu sellele, et desinformatsioon õitseb ainult siis, kui see jõuab inimesteni laiemalt. Seetõttu on oluline, et kasutajad kahtleksid sotsiaalmeedias leiduva sisu autentsuses enne selle uuesti levitamist.

Viirusvõltsingute probleem ei tõstata mitte ainult tehnilisi, vaid ka sügavaid sotsiaalseid küsimusi. Eksperdid on juba juhtinud tähelepanu sellele, et tehisintellekti loodud sisu levik üha laiemalt tekitab poliitilist survet õigusraamistiku loomiseks. ELi tehisintellekti seadus, mis on üks esimesi kõikehõlmavaid katseid tehisintellekti reguleerida Euroopas, näeb ette meetmed, mille eesmärk on läbipaistvus ja kasutajate kaitse. See samm võib aidata ohjeldada manipuleerivaid rakendusi ja kaitsta kasutajaid paremini võltsingute eest.

Regulatsioonid ja eetilised kaalutlused

Arutelu EL AI seaduse üle on laiema rahvusvahelise debati kontekstis. Sarnased õiguslikud regulatsioonid on juba algatamisel USA-s, Kanadas ja Lõuna-Koreas. Suur osa sellest on seotud märgistamisnõuetega, mis võivad sisaldada näiteks piltidel või videotes vesimärke. Nende arutelude keskseks teemaks on ka vastutuse ja vastutuse küsimused võltsuudiste levitamisel. Kuid praktilised väljakutsed on tohutud: vesimärke saab kergesti eemaldada ja vastutuse küsimused on sageli äärmiselt keerulised.

Vaja on tasakaalustatud lähenemisviisi, mis võtab arvesse turvalisust, läbipaistvust ja sõnavabadust. Sama keerulised on ka eetilised küsimused, mis nendest reguleerimiskatsetest tulenevad – lõppude lõpuks tuleb kaaluda ka tasakaalukust kasutajate kaitsmise ja sõnavabaduse säilitamise vahel. Üks on aga kindel: teadlikkus tehisintellektiga manipuleerimise võimalustest ja sellega seotud riskidest kasvab jätkuvalt.

Ajal, mil tehnoloogiline areng kiireneb, on ülioluline, et kõik mõtleksid kriitiliselt sellele, mida nad näevad ja jagavad. See on ainus viis võltsuudiste tulva tõhusaks tõrjumiseks ja tegeliku ja võltssisu eristamiseks.

Lisateavet video tegemise ja tehisintellekti reguleerimist käsitlevate vestluste kohta leiate artiklitest saidil butenunbinnen.de ja media-lab.de.