Hamburgi prügi muutub kliimaneutraalseks: CCS-tehnoloogia muudab jäätmed revolutsiooniliseks!

Hamburgi prügi muutub kliimaneutraalseks: CCS-tehnoloogia muudab jäätmed revolutsiooniliseks!

Hamburgi linnapuhastus on seadnud endale ambitsioonikad eesmärgid: ettevõte soovib olla 2035. aastaks kliimaneutraalne. Selle projekti oluline osa on süsinikdioksiidi (CO₂) kogumiseks ja säilitamiseks kasutatava süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise (CCS) tehnoloogia kasutamine. CCS-tehnoloogia pilootprojekt on juba elluviimisel, mida vastutavad isikud peavad paljulubavaks algatuseks heitkoguste vähendamisel. Maailm teatab, et Hamburgi jäätmepõletustehased mängivad selles keskset rolli.

Praegune linnapuhastuspark koosneb endiselt suures osas diiselmootoriga sõidukitest, kuid esimesed elektrilised prügiautod on kasutusel alates 2023. aastast. Autopargi muudatus on edasine samm keskkonnasõbralikuma jäätmekäitluse suunas. Tõhususe suurendamine ja uute tehnoloogiate kasutamine peaks aitama saavutada ambitsioonikaid kliimaeesmärke.

Jälgige jäätmete põletamist

Hamburgi jäätmepõletustehased, eriti need, mis asuvad Rugenberger Dammil ja Borsigstrassel, on linna säästva jäätmekäitluse kesksed tugipunktid. Kõigi kolme termilise jäätmekäitlustehase aastane võimsus on kuni miljon tonni jäätmeid ja see toodab ka suures koguses CO₂. CCS-tehnoloogia kasutamise eesmärk on aga aidata seda CO₂ veeldada ja spetsiaalse protsessi abil ära transportida.

Selle väljakutsega toimetulemiseks paigaldab linnapuhastusteenus pärast piloottesti edukat läbimist oma rajatistesse CCS-tehnoloogia. Eesmärk on selge: üleminek ressursside säästmisele, mis hõlmab ka CO₂ (CCU) ringlussevõtu võimalust. Siiski puudub Saksamaal praegu süsihappegaasi kõrvaldamiseks küps infrastruktuur, mis kujutab endast olulisi väljakutseid. Arutlusel on transpordivõimalused, nagu torujuhtmed või raudteetransport – valdkond, mis nõuab selget õigusraamistikku, et linnapuhastus saaks tehnoloogiasse investeerida.

Heitkoguste rahaline koormus

Teine aspekt on CO₂ maksud, mis praegu ulatuvad 55 euroni tonni kohta. Seetõttu muutub jäätmekäitlus kallimaks ja ka Hamburgi linn peab kandma teatud määral vastutust. Kui saastekvootidega kauplemises käsitletakse orgaaniliste ainete heitkoguseid soodsamalt, siis vastutavad keskkonnaasutused liigitavad jäätmete põletamisel tekkivad kasvuhoonegaasid vältimatute heitkoguste hulka. Vaatamata sellele väljakutsele varustab linnapuhastusosakond oma süsteemidest juba umbes poole Hamburgi kaugküttest, mis annab märkimisväärse panuse linna soojusvarustusse.

Kõigi nende meetmetega näitab Hamburg, et linn mitte ainult ei väärtusta kliimakaitset, vaid on valmis investeerima ka uuenduslikesse tehnoloogiatesse. Siiski on näha, kui kiiresti ja tõhusalt need plaanid ellu viia. CCSi varajast rakendamist võib Saksamaal kindlasti pidada teedrajavaks tööks ning see võib luua pretsedendi teistele linnadele ja omavalitsustele.