Uued vana kleidi konteinerid Hamburgis: enam tekstiilijäätmeid pole!

Uued vana kleidi konteinerid Hamburgis: enam tekstiilijäätmeid pole!
Hamburg, Deutschland - Täna võetakse samm Hamburgis jätkusuutliku tekstiilikiguse poole: linnapuhastus on loonud uued vanad rõivakonteinerid, et parandada katkiste rõivaste kõrvaldamist. Praegu on linnas rohkem kui 20 depoo konteinerit ja kokku peaks olema kuni 30. Algselt luuakse projekt kaheks aastaks, eesmärgiga näha vähem tekstiile majapidamistel jäätmetes. See algatus on suunatud peamiselt kodanikele, kuna uutele konteineritele võib lisada ka kahjustatud rõivad, näiteks aukudega teksad. Kuid tugevalt räpased osad tuleks tuua otse ringlussevõtu hoovi.
Igal nädalal satuvad kaks kuni kolm tonni kasutamiskõlbmatut rõivastust Saksamaa Punase Risti kätte, mis hoolitseb Hamburgis käsutamise eest. Seejärel leiavad kogutud tekstiilid tee tekstiil -tagantjärele, mis neid sorteerib. Kasutatakse kasutatavaid osi, näiteks krohviklappidena, samas kui kasutatud tekstiilid põletatakse. See protsess on oluline samm igal aastal toimuva tohutu hulga tekstiilijäätmete vähendamiseks.
Kiire moe globaalne mõõde
Ehkki Hamburgis tagatakse suurem jätkusuutlikkus, hoiatab Greenpeace tekstiiliruumi käsitlemise eest ettevaatlikkust. Greenpeace'i ressursikaitseekspert Viola Wohlgemuth on välja toonud kiire moe katastroofilised mõjud. Olukord on eriti problemaatiline Ida -Aafrikas, kus Euroopast saabuvad vanad riided. Sellistes linnades nagu Arusha on kuni 40 protsenti tarnitud rõivastest, mis seal elanikkonnal on suuri väljakutseid. Tekstiilide ületootmine ei tekita mitte ainult prügi, vaid kahjustab ka oluliselt keskkonda, nagu võib näha Nairobis: Nairobi jõgi seal, kui joogivee allikas, on nüüd tugevalt määrdunud ja pole lõhna ees sukeldatud.
Greenpeace nõuab seetõttu tekstiilitõrjet ja globaalset tekstiilmaksu seaduslikku keelustamist, et muuta tootmine jätkusuutlikumaks. Päeva lõpus on see, et uued tekstiilid on vastupidavad, mürgised ja taaskasutatavad. Kasutatud kaubad peaksid ressursside kaitsmiseks ja jäätmete vältimiseks olema ka esiplaanil. 2030. aastaks peaks 10 protsenti Saksamaa kesklinnast olema kättesaadav ka alternatiivsete tarbimisvormide jaoks, kuna Greenpeace levib.
ELi poliitika ja tootjate vastutus
Ka Euroopa tasandil toimub palju tekstiilijäätmeid. Euroopa Parlament on kehtestanud meetmed tekstiilide ohtlike kemikaalide vähendamiseks ja jätkusuutlike tarbijate otsuste toetamiseks. Tootjatel palutakse võtta vastutus oma toodete eest, isegi kui need muutuvad raiskamiseks. 2024. aasta märtsis tuleb kogutud tekstiili tõhusamaks kasutamiseks esitada uued ettepanekud jäätmesuuniste läbivaatamiseks.
Selle algatusega tungivad parlamendiliikmed üles, et tekstiilid kogutaks eraldi 1. jaanuariks 2025, eesmärgiga vähendada tekstiiljäätmete drastiliselt. Üks aspekt, mis on siin eriti oluline, on tootjate laiendatud vastutuse jaoks mõeldud süsteemide loomine. Tulevikus peaksid tekstiilide, kingade ja aksessuaaride tootjad kandma kogumise, sorteerimise ja ringlussevõtu kulusid - see on tõeline paradigma nihe, mis võiks tööstust jätkusuutlikult kujundada.Üldiselt näitab see, et tekstiilijäätmete kriisi vastu võitlemiseks on nii Hamburgis kui ka Euroopa tasandil suuri samme. Jätkusuutlik tulevik tekstiilisektoris on võimalik ainult siis, kui tarbijad, organisatsioonid ja tööstusharu töötavad käsikäes.
Lisateavet nende teemade kohta leiate aadressilt href = "https://gpn.greenpeace.de/konsum/fast-fashion-muss-aufhoren/"> Greenpeace ja Euroopa parlament .
Details | |
---|---|
Ort | Hamburg, Deutschland |
Quellen |