Uued vanad riidekonteinerid Hamburgis: tekstiilijäätmeid pole enam!

Uued vanad riidekonteinerid Hamburgis: tekstiilijäätmeid pole enam!

Täna astutakse Hamburgis samm jätkusuutliku tekstiilikultuuri poole: linna puhastusteenistus on üles seadnud uued vanad riidekonteinerid, et parandada katkiste riiete utiliseerimist. Linnas on praegu üle 20 depookonteineri, kokku tuleb neid kuni 30. Projekt kestab esialgu kaks aastat eesmärgiga näha olmejäätmetes vähem tekstiile. See algatus on suunatud eelkõige kodanikele, kuna uutesse konteineritesse saab panna ka kahjustatud riideesemeid, näiteks aukudega teksapükse. Tugevalt määrdunud osad tuleks aga viia otse taaskasutuskeskusesse.

Igal nädalal satub kaks kuni kolm tonni kasutuskõlbmatuid riideid Saksamaa Punase Risti kätte, mis hoolitseb Hamburgis utiliseerimise eest. Seejärel leiavad kogutud tekstiilid tee tekstiili taaskasutaja juurde, kes need sorteerib. Kasutatavad osad taaskasutatakse, näiteks puhastuslappidena, kasutuskõlbmatud tekstiilid aga põletatakse. See protsess on oluline samm igal aastal tekkivate tekstiilijäätmete tohutu hulga vähendamisel.

Kiirmoe globaalne mõõde

Kuigi Hamburgis tagatakse suurem jätkusuutlikkus, kutsub Greenpeace üles olema tekstiilijäätmete käsitlemisel ettevaatlik. Greenpeace'i ressursside säästmise ekspert Viola Wohlgemuth on kiiresti juhtinud tähelepanu kiirmoe katastroofilisele mõjule. Eriti problemaatiline on olukord Ida-Aafrikas, kuhu vanad riided saabuvad Euroopast. Sellistes linnades nagu Arusha on kuni 40 protsenti tarnitud rõivaesemetest katki, mis seab kohalikele elanikele suuri väljakutseid. Tekstiilide ületootmine ei tekita mitte ainult jäätmeid, vaid kahjustab oluliselt ka keskkonda, nagu on näha Nairobis: sealne Nairobi jõgi, mis kunagi oli joogiveeallikas, on nüüd tugevalt saastunud ega ole haisu suhtes immuunne.

Greenpeace nõuab seetõttu tekstiilijäätmete ekspordi seaduslikku keeldu ja ülemaailmset tekstiilimaksu, et muuta tootmine jätkusuutlikumaks. Lõppude lõpuks on oluline tagada, et uued tekstiilid oleksid vastupidavad, mittetoksilised ja taaskasutatavad. Samuti tuleks keskenduda kasutatud kaupadele, et kaitsta ressursse ja vältida raiskamist. Aastaks 2030 peaks 10 protsenti Saksamaa linnakeskustest olema alternatiivsete tarbimisviiside jaoks saadaval, nagu Greenpeace propageerib.

ELi poliitika ja tootjate vastutus

Tekstiilijäätmete osas toimub palju ka Euroopa tasandil. Euroopa Parlament on võtnud kasutusele meetmed ohtlike kemikaalide vähendamiseks tekstiilides ja tarbijate säästvate valikute toetamiseks. Tootjatel palutakse võtta vastutus oma toodete eest, isegi kui need muutuvad jäätmeteks. Uued ettepanekud jäätmedirektiivi läbivaatamiseks esitatakse 2024. aasta märtsis, et kogutud tekstiile tõhusamalt kasutada.

Selle algatusega taotlevad saadikud, et 1. jaanuariks 2025 kogutaks tekstiilid eraldi, eesmärgiga vähendada drastiliselt tekstiilijäätmete hulka. Üks aspekt, mis on siin eriti oluline, on laiendatud tootjavastutuse süsteemide loomine. Tulevikus peavad tekstiilide, jalatsite ja aksessuaaride tootjad kandma kogumise, sorteerimise ja ringlussevõtu kulud – see on tõeline paradigma muutus, millel võib olla tööstusele püsiv mõju.

Üldiselt on selge, et nii Hamburgis kui ka Euroopa tasandil astutakse suuri samme tekstiilijäätmete kriisi vastu võitlemiseks. Tekstiilisektori jätkusuutlik tulevik on võimalik ainult siis, kui tarbijad, organisatsioonid ja tööstus töötavad käsikäes.

Lisateavet nende teemade kohta leiate aadressilt NDR, Greenpeace ja Euroopa Parlament.