Vana laskemoon on silme ees: Boltenhageni lähedal algab süvamerepääste!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Boltenhagenis algab pilootprojekt vana laskemoona taastamiseks. 15 tonni tuleb taaskasutada 30 päeva jooksul.

In Boltenhagen startet ein Pilotprojekt zur Bergung von Altmunition. 15 Tonnen sollen innerhalb von 30 Tagen geborgen werden.
Boltenhagenis algab pilootprojekt vana laskemoona taastamiseks. 15 tonni tuleb taaskasutada 30 päeva jooksul.

Vana laskemoon on silme ees: Boltenhageni lähedal algab süvamerepääste!

Boltenhageni lähistel Wismari lahes algas 10. augustil 2025 oluline pilootprojekt vana laskemoona taastamiseks. See meede on osa Põhja- ja Läänemere saastunud laskemoona ulatuslikust hädaabiprogrammist, mida toetatakse 100 miljoni euroga föderaalfondidest. Spetsiaalselt kasutataval taaskasutusplatvormil “Baltic Lift”, mis on kunagine tanker ja mis on praegu 54 meetrit pikk ja 18 meetrit lai, saadakse järgmise nelja nädala jooksul kokku ligikaudu 15 tonni vana laskemoona. Esimeses etapis uuriti laskemoonakaste umbes 22 meetri sügavuselt. Teostusettevõte, Rostocki Balti sukeldumis- ja päästefirma, on platvormi ankurdanud neljas tegevuspiirkonna punktis ja teeb keskkonnamõju analüüsimiseks tihedat koostööd ekspertidega.

Põhja- ja Läänemere vete iseloomustab suur hulk saastunud alasid. Kokku hoitakse siin hinnanguliselt 1,6 miljonit tonni maailmasõdadest pärit vana laskemoona, sealhulgas pomme, miine, granaate ja keemiarelvad. Sellised saastunud kohad kujutavad endast tõsist ohtu ökosüsteemile ja inimeste turvalisusele, hoiatavad eksperdid. Eriti mõjutatud on Kieli fjordi ees asuv Kolbergi nõmm, kuhu pärast Teist maailmasõda visati suured kogused. See ei mõjuta mitte ainult kalapüüki ja laevandust, vaid ka turismi ning tuuleturbiinide ja merekaablite ehitamist. Kuidas ndr.de aruannete kohaselt toimub Kielis 18.-20. juunil 2025 konverents, kuhu koguneb üle 200 eksperdi 16 riigist, et arutada laskemoona taastamise uusi tehnoloogiaid ja nendega seotud väljakutseid.

Keskkonnaseire ja riskid

Wismari lahe projekti keskne element on keskkonnaseire, mille eesmärk on analüüsida päästemeetmete mõju merekeskkonnale. Muuhulgas jälgitakse kasutuskoha lähedale lastud rannakarpide tervist, et uurida võimalikke saasteaineid pärast taastumist. Meretehnoloogia ekspert Wolfgang Sichermann rõhutab, et suurim oht ​​ei tulene mitte plahvatusest, vaid roostetavatest laskemoonakonteinerid, millest võib eralduda mürgiseid aineid. Neid komponente on varem tuvastatud nende kantserogeensete ja mutatsioone soodustavate omaduste tõttu.

Praegusel hetkel on Läänemere vetes ja setetes avastatud murettekitavaid koguseid lõhkeainet, mille mürgiste ainete kontsentratsioonid kipuvad olema kõrgemad tänu madalamale veevahetusele. Tubade ja rannakarpide kohta on olemas soovitavad uuringuandmed, mida edaspidistes uuringutes täpsemalt fikseeritakse. Nende kahe liigi analüüs on eriti oluline, kuna see võimaldab konkreetselt uurida lõhkeainete mõju mereorganismidele.

Vastutus selliste taaskasutamistoimingute ja nendega seotud riskide eest on märkimisväärne ning üha kiirem on teha koostööd rahvusvaheliste partneritega. Kielis toimuva rahvusvahelise konverentsi raames on teadmisi ja oskusi vahetama oodata ka Ukraina delegatsiooni, kellel on väärtuslikud kogemused vee all kaardistamise ja tehnilise taastamise vallas. Arvamusi ja lähenemisviise laskemoona kahjutustamise kohta vt allpool riffreporter.de, mida kavatsetakse selle interdistsiplinaarse võrgustiku kaudu jätkusuutlikult täiustada – see on selge märk sellest, et see ei tähenda ainult päästmist, vaid ka meie merekeskkonna kaitsmist.