Usedomi politseinik: süüdistati 52 ametis õigusemõistmise takistamise juhtumit!

Usedomi politseinik: süüdistati 52 ametis õigusemõistmise takistamise juhtumit!

Kohtuid ja avalikkust vaevab praegu sensatsiooniline juhtum: 54-aastane Läänemere Usedomi saarelt pärit politseinik seisab Greifswaldi ringkonnakohtu ees seoses väidetava karistuse takistamisega ametis olles. Ta saab sisse 52 juhtumit süüdistatakse juurdluse mitteviimises või ebapiisavas läbiviimises.

Uurimise keskmes on väide, et mitmel juhul viis ametnik lõpule protsessid politsei elektroonilises protsessiabis ehk Eva, kuid ei edastanud neid prokuratuurile. Selle hooletuse tulemusel muutus võimatuks süüdistuse esitamine sellistel juhtudel nagu vargus, kallaletung ja pettus. Juhtum läks veerema, kui relva ekspertiisi ei antud ning ametniku kolleeg avastas mitu toimikut ja esitamata relva. Olukord eskaleerus, kui ülemusi teavitati ja tema kabinetis tehti kontroll, mille käigus leiti täiendavaid tõendeid.

Töökoormus või kohustuste eiramine?

Kostja kaebas karistusmääruse edasi ja märkis, et on ülekoormatud. Tema enda sõnul pidi ta korraga tegelema umbes 80–150 juhtumiga ning kandma ka lisaülesandeid, sealhulgas uurimisrühma juhtimine ja asetäitja ametikoht. Hoolimata korduvatest töötajate abitaotlustest ei saanud ta ühtegi. Ta viidi pärast kaebuste teatavaks saamist tema kabinetis üle, kuid teda ei töölt kõrvaldatud, mis õhutas veelgi diskussiooni tema töövõime üle, kuna Alam-Frangoonia politsei peakorteri teatel on ta endiselt ametis, ilma et oleks saanud mingeid sanktsioone.

Kohtuprotsessi viimane päev on kavandatud 29. jaanuarile. Seni kehtib süütuse presumptsioon. Kui avastatakse tõsine üleastumine, võivad süüdistused viia inimese riigiteenistusest lahkumiseni.

Karistamise takistamise kontekst

Ametis karistamise nurjamise küsimus pole uus. Vastavalt avaldusele veebisaidil Kuju kriminaalkaitse Ametikohal karistamise takistamine on siis, kui ametiisik takistab kuriteo karistamise või täideviimise täielikult või osaliselt. Piisab, kui ametnik ei teata kuritegudest või jätab uurimata. Selline käitumine on Saksamaal karistatav ja selle eest võib määrata kuue kuu kuni viie aasta pikkuse vanglakaristuse.

Sarnaseid juhtumeid on varemgi juhtunud, näiteks ühe teise Alzenaus politseiniku puhul, kes uuris, kuid ei teinud kõike vajalikku seoses vaimuhaige migrandi rünnakuga oma tüdruksõbrale. Kahjuks viis see eriti raske kuriteoni, kui see migrantidest kurjategija tappis hiljem noaga kaks inimest. Ametnik mõisteti süüdi tema laiskuse ja ükskõiksuse eest ning saab nüüd tingimisi karistuse. Juhtumit kirjeldas ka aruanne Frangimaal valgustatud, kahtlustatav paigutati kohtupsühhiaatriahaiglasse.

Juhtumid näitavad selgelt politseiametnike kohustustega kaasnevaid väljakutseid ja riske. Eks ole näha, kuidas kohtunikud Usedomi politseiniku asjas otsustavad ning millist mõju avaldab see otsus politseitööle ja kodanike usaldusele õiguskaitse vastu. Pinge kasvab kuni 29. jaanuarini.